Nõuandeid sibullillede kasvatamiseks

Istutusplaan

Sibullilled ilmestavad iluaia peenraid, lilleaasa, muru ja sobivad ka puude-põõsaste alla. Erineva õitsemisajaga lillede kokku sobitamisel saab õitsemisaegset ilu pikendada. Meie aianduskauplused pakuvad suure värvivaliku, kõrguse ja õitekujuga sibullilli, millega saab luua oma aeda sobivaid värvikooslusi. Kombineeri sibullilli püsikutega!

Märgista sibullilled asukohad Sibullillede kasvukoha märgistamine aitab neid hiljem lihtsalt üles leida.

KevadlilledKülmaõrnad sibullilled õitsevad suve lõpus

Kevadel pane maha külmaõrnad liigid – gladioolid, daaliad, kallad, begooniad. Need tuleb ka talveks mullast välja võtta, hoiustada jahedas ja kuivas ning kevadel uuesti maha panna. Külmakartlikud sibullilled õitsevad suve teisest poolest sügiseni.

Varakevadel toovad aeda õiteilu vastupidavad kevadsibulad

Sügisel istuta mulda kevadlilled - krookused, tulbid, nartsissid, hüatsindid, liiliad, iirised, laugud. Nad vajavad mitu nädalat madalat temperatuuri, et välja puhata ja õitseda kevadel täies ilus. Nende sibulaid-mugulaid võib hoida talve läbi maa sees.

Hea teada:

Sibullillede külmakindlus: veebruaris ja märtis on ilmad heitlikud - vahest on soe ja paistab päike ning kevadised sibullilled asuvad õitsema. Sageli vaheldub kevadine ilm talvisega külmakraade kuni -10° ja lund ning külma tuult.  Sageli on soojade päevadega õitsemas märtsi- ja lumikellukesed, tulbid kasvanud 5–6 cm kõrguseks, näha on nartsisse ja krookuseid.
Kas lumine kevadkülm kahjustab juba tärganud ja õitsevaid sibullilli?
Märtsi- ja lumikellukesed ja teised varakevadised sibullilled on kohandunud ja taluvad talvist ilma, samuti tulbid, hüatsindid ja nartsissid kannatavad kevadel -10° külma. Rohkem kui kümme külmakraadi kahjustavad lehetippe. Kui õiepungad on lehtede vahel peidus, - ei saa õied kannatada. Kui õied väljas, - võib külm ja lumi siiski õisi kahjustada.

Istutusaeg

Istuta lillesibulad sügisel enne külmi ja sind ootab varakevadel kaunis õitemeri! Istutamisaeg oleneb ilmastikust ja liigist. Oluline on, et sibulad jõuaks enne talve juurduda.

Nartsissid istuta augustis-septembris kui muld on soe ja juurdumine kiire.

Tulbi- ja hüatsindisibulate mahapanekuga oota, kuni mullatemperatuur on nullilähedane – septembrist novembrini. Mõnel soojemal aastal võib tulbisibulaid istutada isegi detsembris. Hilisema mahapaneku korral on soovitav istutuskoht katta lehtede või turbaga.

Samaaegselt tulpidega pane maha ka krookuse sibulad.

Vali sibullilledele päikeseline kasvukoht ja parasniiske muld

Sibullilledele vali päikseline kuni kerge varjuga kasvukoht, kus on parasniiske ja kergelt liivane muld. Istutuskohta ette valmistades kaeva muld läbi, eemalda umbrohu juured ja võimalusel lisa komposti või nt kanakaka graanuleid.

Istutuskohas väldi liigniiskust Lillesibulad on liigniiskuse suhtes tundlikud – pinnase veeläbilaskvus on oluline sibulate mädanemise vältimiseks. Savise ja raske mulla korral võib drenaažiks panna augu põhja umbes 5 cm paksuse liiva või kruusa kihi.

Lillesibul istuta õigele sügavusele

Sibulad tuleb istutada sibula suurust arvestades kolmekordsele sügavusele.
Liiga kõrgele istutatud sibul ei jõua oma õit kanda ja nii võib õievars murduda. Samuti kipub liiga kõrgele istutatud sibul kasvatama väiksema õie ning rohkesti lisasibulaid. Selliselt tärganud lill on ka külmaõrn.
Sügavale istutatud sibulal võib tulla suurem ja tugevam õis, kuid oht on liiga sügavale pandud sibula puhul hiline õitsemine või õie puudumine.
Sibula istutamise vahekauguseks arvesta vähemalt ühe sibula läbimõõt.
Lillesibul tuleb asetada mulda juured allapoole ja terav ots ülesse, võib panna ka külili.

Istutuskorv kaitseb lillesibulaid Lisaks kaitsele näriliste (vesirotid, hiired) eest on traat- või plastikkorv kasulik, kui on vaja külmaõrnad sibulad sügisel üles võtta ja talvekorterisse viia. Korviga saab hästi vältida ka sibulate segunemist.

Kihiline istutusIstuta üksikult või rühmana - ühes kihis või kihiliselt - muru sisse, potti või peenrasse

Sama sordi suurem rühm mõjub silmale alati kaunimalt, mistõttu istuta sibulad vähemalt 5-10 sibulalise rühmana. Ja kasuta ära erinevate sortide kõrguseid, et luua kihilist efekti.

NIPP! Istuta varased, aga madalakasvulised sibullilled kõrgemate, hiliste õitsejatega kokku ja kihiliselt – nii peidab hiliste lillede taimestik madalate hääbuva lehestiku.

Lillesibulate rühmana istutamiseks kaeva sobiva suurusega auk, arvestades sibulate suurust. Aseta sibulad auku ning sega istutusmuld väetisega. Väetist võid panna ka augu põhja, aga kindlasti raputa peale ala 5cm mulda siis ei ole lillesibulad otsekontaktis väetisegraanuliga. Kasta!

Sibullilled murus Sibullilled sobivad hästi murusse. Näiteks krookuse sibulad võivad maas olla aastaid, kus nad paljunevad usinalt ja peatselt on muru kevadel õitest kirju. Sibulate istutamiseks lõika lahti vajaliku suurusega ja sügavuselt murumätas, kobestada augus muld, sega väetis ja istuta sibulad. Lõpetuseks aseta tagasi murumätas ja vajuta kergelt kinni. Kasta!

Üksikute sibulate istutamiseks tee igale sibulale mulda eraldi auk õige sügavuse ja vahega.

Vaata ka kuidas kasvatada sibullilli potis.

Krookused murus.Lillesibulate hooldus ja hoiustamine

Sibullillede ümberistutamiseks või külmaõrnade sortide ülesvõtmise ettevalmistamiseks tuleb peale õitsemist ära lõigata õis. Lille lehed lõigata ära paari cm kõrguselt siis, kui nad on kolletunud. Liiga vara lehti ära lõigates, ei jõua sibul koguda endasse energiat järgmise aasta õitsemise jaoks.

Üle talve säilitamiseks raputa ettevaatlikult juurtelt ja mugulalt maha liigne muld. Sibulad tõsta kuivama jahedasse ja varjulisse kohta ajalehele või paberile. Paigutada nad lastele ja koduloomadele kättesaamatusse kohta, sest osad sibulad on mürgised.

Kuivanud sibulad hoiustada pimedas jahedas ruumis, õhu juurdepääsuga kastides kas paberi, vermikuliidi või kergkruusa sees. Plastikkott ei sobi sibullillede säilitamiseks. Aega-ajalt kontrolli sibulate tervist – mädanenud või kuivanud lillesibulad eemaldada.

Kuidas valida elujõulist lillesibulat

Lillesibul ei tohi olla katsudes pehme. Ei tohiks olla füüsilisi kahjustusi, hallitust või liigse kuivamise tunnuseid. Pea meeles, et lillesibulaid tuleb hoolega valida, sest kehvast sibulast kauneid õisi ei tule.

Väetamine teeb õied erksaks

Sibullilled on väga nõudlikud toitainete suhtes. Taimede eest hoolitsemine - rohimine, kastmine ja väetamine, aitab neil olla terved ja hoida kahjurid ja haigused eemale. Kui neid ei väetata, piirdub õitsemine vaid mõne aastaga. Samuti jäävad õied toitainete puuduse korral sordi omadustest oluliselt väiksemaks.
Sibullillede istutusväetis tuleks segada ühtlaselt sibullillede istutusmulda või istutuskorvi alusesse pinnasesse.

Oluline on teada ka mulla happesust – parim on sibullillede jaoks pH tase 6-7. Siis tänavad sibulad erksavärviliste õitega.

Kevadine sibullillede väetamine

Sibulilled hakkavad õitsemise ajal valmistuma järgmiseks kevadeks. Seetõttu on tähtis õite nautimiseks  taimi väetada - soovitame väetada 1-3 korda. Kõige olulisem on väetada kohe peale õitsemist, kui sibulad talletavad varusid järgmise aasta õite jaoks.
Lisaks sobib väetada ka varakevadel kui kui lehtede tipud on mullast välja tulnud aga peab jälgima, et väetist ei kasutataks jäätunud pinnase puhul. Liiga vara väetades ei ole toitained taimedele kättesaadavad ja uhutakse pinnases taimejuurte jaoks liiga sügavale. Oota väetamisega kuni suuremad öökülmad on möödunud, maapind sulanud ja keskmine päevane õhutemperatuur on püsivalt üle +5˚C. Kevadine esimene väetamine annab sibullilledele jõudu ja ergutab kasvama.
Kevadel sobib kasutada lämmastikurikkamaid väetiseid.


Väetamiseks on hea aeg ka hilissuvel augustis ja septembris kui sibulad moodustavad uusi juuri. Sügisel väetades jälgid, et väetis sisaldaks vähe lämmastikku ning rohkem fosforit ja kaaliumi. Hea reegel nii õiterikkuse kui haiguse eemal hoidmiseks on kasutada väetist milles kaaluimi on rohkem kui lämmastikku.
Pikaajalise väetisega saad mugavalt ühekordse tööga väetada taimed kogu kasvuperioodiks.
Kastmisväetisega - valmistades kastmislahuse vedelväetetisest või vees lahustuvatest graanulitest - saab taimi toita kiiresti - väetisevesi on taimedele kiiremini omastatav kui graanuliväetised, mis vajavad lahustumiseks aega ja niiskust.

Kasutatud Räpina Aianduskooli õpetaja Katrin Uurmani soovitusi ja erinevaid soovitusi eesti ja ingliskeelsetelt aiandusteemalistelt veebilehtedelt.

Soovitame

x
pname

Product was successfully added to your shopping cart.

« Continue shopping
Checkout »
x
Error

huston we have a problem

« Continue shopping