Kui välistemperatuur langeb ja päevad muutuvad lühemaks, ei pea sinu rohelised sõbrad kannatama. Talve üleelamine võib olla toataimedele  väljakutse, kuid õige hoolduse korral peavad taimed keerulistes tingimustes kindlasti hästi vastu. Alljärgnevalt on toodud mõned kasulikud näpunäited toataimede eest hoolitsemiseks talvel.

Valgus

Talvekuudel on päevavalgust vähem ja see on ka nõrgema intensiivsusega.

  • Aseta taimed valgetesse kohtadesse. Vähest valgust on vaja maksimaalselt ära kasutada. Liiguta taimi aknalaudadele või ruumidesse, kus on rohkem loomulikku valgust.
  • Puhasta aknad. Puhtad aknaklaasid lasevad rohkem valgust läbi.
  • Kasuta spetsiaalseid taimevalgusteid. Kunstlik valgustus võib aidata kompenseerida lühikest päevavalgust.
  • Kasuta taimpottides mullapinnal perliiti. Perliit on valget värvi ja aitab taimelehtedele valgust peegeldada.

Temperatuur

Toataimed armastavad stabiilset temperatuuri.

  • Väldi tuuletõmbust. Hoidke taimed eemal avatud akendest ja ustest, mille läheduses nad võivad tunda külma tuuletõmbust.
  • Ära aseta taimi radiaatorite lähedusse ega hoia neid otse köetud põrandal. Kuigi taimed vajavad soojemat keskkonda, võib liigne kuumus neid kahjustada. Põrandakütte korral sea taimed kõrgendatud alustele – riiulile või postamendile.

Niiskus

Kütteperioodil võib toas olla väga kuiv õhk, mis ei sobi paljudele toataimedele.

  • Kasuta õhuniisutajaid. Need seadmed aitavad säilitada toas taimede jaoks vajalikku niiskustaset.
  • Paigalda taimedele aluskausid veega. Veendu siiski, et juured ei jääks vette ligunema, sest see võib põhjustada mädanikku.
  • Piserda taimi veega. Taimed saavad niiskust kätte ka lehtede kaudu.
Talvel võivad toataimed vajada õhus lisaniiskust.

Kastmine ja väetamine

Talvel vajavad taimed vähem vett ja toitaineid.

  • Kasta harvemini, kuid põhjalikult. Muld peaks enne järgmist kastmist olema pealt kuiv.
  • Väldi ülekastmist. Liigne vesi võib viia juuremädaniku ja seenhaigusteni.
  • Piira väetamist. Talvekuudel aeglustub taimede kasv, mistõttu vähenda väetiste kasutamist. Mõned taimed, kes oma päritolupaigas talvel ei puhka, vajavad siiski regulaarset väetamist – tee kindlaks, missugused on tingimused sinu taimede päritolupaigas.

Talvel peab jätkuvalt väetama troopilisest piirkonnast pärit taimi, näiteks draakonipuud jt. Samuti vajavad väetamist taimed, kes talvel õitsevad: jõulutäht, alpikann, kalla jt. Taimed, kes on müüja poolt istutatud turbasesse mulda, vajavad samuti lisaväetamist, sest turbas pole toitaineid. Kui hoiad talvepuhkust vajavaid taimi olude sunnil soojas ja valges paigas, tuleb neid väetada, sest nad kasvavad edasi.

Kui talvel või sügisel näed, et mõni taim kiratseb, saad teda aidata Merevetikaekstrakti lahuse abil: 50 ml/1 l vee kohta iga 7 päeva tagant. Samal põhimõttel saab kasutada ka Ümberistutus-juudumisväetist: valmista lahus ja kasta sellega nukrat toataime.

Ümberistutamine

Väldi talvel ümberistutamist. Kuna taimed on puhkeseisundis, võib ümberistutamine neid liigselt häirida. Erandiks on kiiresti kasvavad liigid või äärmuslikud olukorrad, näiteks taimepoti purunemine vms.

Haiguste ja kahjurite kontroll ning tõrje

  • Jälgi taimede tervist ja võimalikke kahjurirünnakuid, kasutades liimpüüniseid. Püüniste abil saab kahjurite tegevust jälgida, aga ka kahjureid välja püüda. Talvel võivad kahjurid olla aktiivsemad, kuna otsivad soojust. Samuti võib taim talvel olla nõrgem ja haigustele vastuvõtlikum.
  • Tõrju looduslike taimekaitsevahenditega. Kui kahjurid on siiski taimedele jõudnud, saab abi NeemAzalist – see on troopilise neemipuu seemnete tuumadest saadud taimne ekstrakt, mis on mõeldud lehetäide, ripslaste jt imevate ja närivate kahjurite tõrjeks.
  • Puhasta regulaarselt taime lehti. Lehtede pühkimine niiske lapiga aitab eemaldada tolmu ja võimalikke kahjureid.
Hoolikas jälgimine ja tegutsemine vastavalt taimede vajadustele aitab neil tervena püsida kuni kevade saabumiseni.