Miks on taimede väetamine vajalik?
Väetamine on loomulik viis anda loodusele tagasi see, mis sealt on laenuks võetud. Väetamise käigus viiakse mulda tagasi toitained, mis saagiga eemaldati.
Väetamine on loomulik viis anda loodusele tagasi see, mis sealt on laenuks võetud. Väetamise käigus viiakse mulda tagasi toitained, mis saagiga eemaldati.
Hoolitse toataimede eest aastaringselt. Õige hooldus tagab nende pika eluea ja hea tervise.
Kastmisväetamine on ka rahakotisõbralik väetamisviis: väikesest 300 g väetisetopsist saad veega lahustades tervelt 375 l kastmisväetist.
Kastmisväetamine on ka rahakotisõbralik väetamisviis: väikesest 300 g väetisetopsist saad veega lahustades tervelt 375 l kastmisväetist.
Mitmeaastased taimed hakkavad augustis valmistuma talveks – selleks on vajalikud sügisväetises sisalduvad elemendid.
Sibullilled ilmestavad iluaia peenraid, muru ja sobivad puude alla. Erinevate lillede kokku sobitamisel saab õitsemisaegset ilu pikendada.
Paljasjuursed viljapuud saab istutada oktoobri algusest oktoobri keskpaigani. Hilisema istutuse korral on oht, et ilmad lähevad järsku külmaks.
Puutüvede valgendamine on oluline mitmel põhjusel. See leiab aset alates veebruarist või oktoobris-novembris enne lume tulekut.
Muru rajamine on hea teostada kevadel või suve lõpul. Kesksuvel, kuumal ajal tehtud külv võib kuivuse tõttu ebaõnnestuda.
Muru hooldamine sügisel: riisu, õhuta ja väeta. Raja uus muru just sügisel, sest siis on selleks parimad tingimused.