Viljapuude istutamine

Paljasjuursed viljapuud saab istutada oktoobri algusest oktoobri keskpaigani. Hilisema istutuse korral on oht, et ilmad lähevad järsku külmaks ja puudel ei jää piisavalt aega juurdumiseks. Nõuistikuid võib istutada kogu kasvuperioodi jooksul.

Istutusaugu põhja puistada 0,5 kg sügisest (ilma lämmastikuta) aiaväetist, raputada peale 5 cm mulda ja siis taim tõsta istustusauku. Istutamisel võib tavalisele aiamullale lisada ämbritäie komposti, kõdusõnnikut või 1 l kanakakat.

Oluline on istutada puu õigele sügavusele ja arvestada, et muld hiljem veidi vajub. Vegetatiivalusel istikul jätke pookekoht maapinnaga ühele tasemele, seemikalustel puudel peab jääma juurekael mullapiirile. Bambuskepp või taimetugi aitab hoida puu paigal. Vastasel juhul kõigutab tuul viljapuud ja see ei saa juurduda ning võib vajuda viltu.

Eemaldage vesivõsud

Pärast kevadist harvenduslõikust kasvatavad õunapuud tihti hulgaliselt vesivõsusid, mis nagu antennid otse taeva suunas turritavad. Need tuleks suvel aegsasti eemaldada, sest puu kulutab vesivõsude kasvatamiseks toitaineid ning nende eemaldamata jätmisel muutub võra liiga tihedaks. Tihedas võras on õhk niiskem, see aga soodustab puuviljamädaniku levikut.

Toestage viljapuude oksi

Mõnikord kasvatab puu rohkem vilju, kui ise kanda jaksab. Selle vältimiseks tuleks juuli alguses puu üle vaadata ja kui vilju on palju, jätta viljakobara kohta alles üks õun. Kui ühe oksa kohta on palju viljakobaraid, tuleks mõnest kobarast kõik viljad eemaldada. Kui puul on vilju vähe, võiks kobarasse jätta kaks ilusamat vilja. Kui vilju harvendada ei raatsinud, tuleks saagi all lookas oksi kindlasti toestada, et need liigse koorma all ei murduks. Pärast saagikoristust eemaldage ülesande täitnud toed.

Piirake viljapuude taimekahjustajate levikut

Paigaldage septembris ümber viljapuude tüve liimivöö, et takistada hariliku külmavaksiku lennuvõimetute emasputukate võrasse munema ronimist.

Haiguste leviku takistamiseks koristaga puude alt maha varisenud ja mädanevad viljad. Samuti korjake ära kõik puuviljamädanikku nakatunud viljad ka puu otsast ning hävitage, sest haigustekitaja talvitub nakatunud viljadel.

Kui asetasite juuli keskpaigas tüvedele u 30 cm kõrgusele jõupaberist püünisvööd, põletage need sügisel koos röövikutega. Puhastage puutüved ja jämedamad oksad korbast, sest krobeline korp on kahjuritele sobilikuks talvekorteriks. Noortele puudele on mugav kasutada rohelist vaha mis kantakse otse tüvele. Liimpüünis puutüvel takistab kahjurite liikumist.

Riisuge sügisel kokku ja hävitage langenud lehed, sest koos lehtedega hävitate kärntõbe põhjustava seene ja need pihlakoi nukud ja õunapuu-õielõikaja mardikad, kes on otsustanud lehtede vahele talvituma jääda.

Keemiline tõrje sügiseses õunapuuaias

Pritsige õunapuid kärntõve tekitaja seene tõrjeks sügisel vahetult enne lehtede varisemist (0,5 kg/10 l veele) karbamiidi lahusega või pärast lehtede langemist raudsulfaadi 3-5%-list lahusega (300-500 g lahustada 10 liitris vees). Raudsulfaadi lahusega pritsimine tõrjub lisaks kärntõvele ka puuviljamädanikku ning hävitab puutüvedelt samblaid ja samblikke.

Valgendage tüvesid

Õunapuid valgendatakse varakevadel alates veebruarist või oktoobris-novembris enne lume tulekut. Õunapuid võib valgendada ka suvel. Tüvede ja jämedamate võraharude valgendamine on tähtis, sest kaitseb puude tüvesid päikesepõletuse eest, hävitab kahjureid ja nende mune, sest sisaldab kustutatud lupja ja raudsulfaati, ning regulaarsel kasutamisel hoiab ära vetikate, samblike ja sammalde arengu puukoorel. Vajadusel valgendamist korrata.

Sügisene aiaväetis 1 kg

Sügisene aiaväetis muudab aiataimed ja muru talvekülmale ning haigustele vastupidavamaks. Lisaks valmistab väetamine taimi ette järgmise aasta kasvuks, õitsemiseks ja saagi moodustamiseks. Sügisväetises sisalduv fosfor ja kaalium on olulised taimede heaks talvitumiseks, võrsete puitumiseks ning ka seemnete idanemisel, õite ja viljade moodustamisel.

Kasutusjuhend

Muru 4 kg/150 m². Ilupuud, -põõsad, hekitaimed 50-70 g/m². Okaspuud, kiviktaimlataimed 40 g/m². Mitmeaastased aialilled 30-50 g/m². Roosid 50-60 g/m². Rododendronid 50-60 g/m². Maasikad, vaarikad 4 kg/100 m². Sõstrad, karusmarjad 40-50 g/m² (80-125 g/põõsa kohta). Viljapuud 80 g/m². Väetamisel arvestage mullatüübi ja taimede väetusvajadusega. Mitte ületada soovituslikke kasutusnorme.

Pakend

1 kg

Andke viljapuudele sügisväetist

Kasvuperioodi lõpus läbivad viljapuud karastumise protsessi, mis on vajalik talve üleelamiseks. Karastumist soodustavad kuivad ilmad ja temperatuuri pidev ja aeglane alanemine.

Karastumise esimeses faasis, temperatuuril üle 0°C, kogunevad varuained (tärklis) talvituvatesse taimeosadesse. Kui temperatuur langeb alla 0°C, algab varuainetest kaitseainete (lihtsuhkrud) moodustumine.

Sügisväetises olev fosfor kiirendab viljade valmimist, ergutab juurestiku kasvu, tugevdab taimekudesid ja parandab talvekindlust. Kaalium tugevdab rakuseinte ehitust, soodustab suhkrute ladestamist ning suurendab külma-ja haiguskindlust.
Sügisväetis sisaldab palju fosforit ja kaaliumit ning need toitained on olulised taimede heaks talvitumiseks, võrsete puitumiseks, seemnete idanemiseks, õite ja viljade moodustamiseks ning järgmise aasta kasvuks ettevalmistumiseks. Sügisväetis soodustab talveks varuainete moodustumist ja muudab sellega puud-põõsad, püsikud ja muru talvekülmale ja haigustele vastupidavamaks. Põhjamaades ei soovitata kasutada lämmastikku sisaldavat sügisväetist, sest see muudab taimed külmaõrnaks. Lämmastik võib olla üheks taimede talvise hukkumise põhjuseks.

Viljapuude sügisväetamine on soovitatav teha augustis-septembris.  Kandvate viljapuude väetamisel puistake väetist võra piirile ja pisut üle selle.
Baltic Agro aia sügisväetise kulunorm viljapuude väetamisel on 80 g/m2. Noortel viljapuudel väetage ka tüvelähedast piirkonda. Murukamaras kasvavate viljapuude väetamisel tehke pinnasesse võra piirile kangiga u 20 cm sügavused augud ja jaotage väetis aukude vahel ära.
Väetamisel on soovitatav lähtuda tegelikust vajadusest.

Vaata videost, kuidas väetada viljapuid ja marjapõõsaid.

Kaitske õunapuid metsloomade ja näriliste eest

Paigaldage noorte õunapuude ümber tüvekaitsevõrgud, mis, lisaks sellele, et pakuvad kaitset näriliste, jäneste ja metskitsede rünnaku eest, kaitsevad ka trimmerdamisel tüve koort võimalike vigastuste eest. Valgel tüvekaitsevõrgul on veel üks kasulik omadus – see peegeldab tõhusalt varakevadist päikest tagasi. Nii hoiame ära päikesepõletuse.

Viljapuude kaitsmiseks näriliste eest asetage hiire- ja rotimürgi vahaplokk söödamajja või selle puudumisel klaaspurki, torujupi sisse vms, kinnitage külge nöör ning siduge teine ots ümber puu. Nii ei vii hiired mürksööta minema. Puu juurtele asetatud mürksööt meelitab närilised puukoorest eemale.