Kasvata kindlasti rohkem kui kaht sorti tomateid – kui üks sort ebaõnnestub, saad teistelt ikkagi saaki. Erinevad tomatisordid on aretatud erinevatesse tingimustesse ning pakuvad värviküllust kasvuhoonesse ja maitseteküllust taldrikule. Proovi järele!
Tomatisortide omadused
Mida sa tomatite puhul kõige rohkem hindad? Kas soovid eelkõige suurt saaki, et omakasvatatud maitsvad köögiviljad kogu hooaja laual oleksid? Või naudid erinevaid värve ja kujusid? Sobiks ehk hoopis võimalikult hooldusvaba ja haiguskindel sort, kui sul on taimedega tegelemiseks vähe aega? Missugused on su kasvatamisvõimalused: kasvuhoone, rõdupott või aiapeenar? Sobivad tomatisordid leiduvad igaühele ja kõikjale.
Vaata tomatisortide omadusi allolevast tabelist (võid pdf-formaadis tabeli Tomatisortide omadused ka alla laadida), leia sobiv sort ja uuri selle sordi kohta lähemalt meie kodulehe köögiviljaseemnete rubriigist.
Soovitused tomatite kasvatamiseks
- Seemnete külvamisest kuni korralike istikute kasvamiseni kulub umbes 2 kuud, seega tuleb seeme mulda panna 60-70 päeva enne seda, kui taimed saab istutada alalisele kasvukohale.
- Kütteta kasvuhoonesse saab tavaliselt taimed istutada mai teisel poolel, kui öökülmaohtu enam pole. Sellisel juhul on mõistlik tomatiseemned külvata märtsi teises pooles.
- Köetavasse kasvuhoonesse saab taimed istutada juba aprilli lõpus, seega võib tomatiseemned külvata juba veebruari lõpus. Sellisel juhul on aga tarvis tärganud taimedele anda lisavalgust, vastasel juhul venivad taimed välja.
- Seemnete idanemistemperatuur peaks olema vahemikus +22…+27 kraadi. Kui seemned on tärganud, võiks edasine kasvutemperatuur olla +20…+25 kraadi. Minimaalne temperatuur võiks väiksematele tomatitaimedele olla +15 kraadi, madalam temperatuur võib õrnadele taimedele kahjulik olla.
- Soojanõudliku taimena ei vilju tomat jahedas, ent halvasti mõjuvad ka liiga kõrged temperatuurid. Tomati õietolm kaotab viljastumisvõime +32 kraadi juures.
- Õhk peab kasvuhoones liikuma, nii püsivad taimed kuivad ja see omakorda hoiab eemal seenhaigused ning soodustab viljumist.
- Tomatitele on heaks kaaslaseks paprika, basiilik, aedsalat, petersell, sibul, küüslauk. Lilledest tasub tomati kõrval kasvatada aga saialille ja peiulille, mille lõhn aitab eemale peletada kahjurputukaid, näiteks karilasi.
LIHATOMATID on tavaliselt suure viljaga tomatid, mille viljaliha osakaal on väga suur kuid mahla ja seemneid vähe. Tomatid on mahedamaitselised ja magusapoolsed ning sobivad suurepäraselt võileivakatteks, aga ka niisama söömiseks. Lihatomatid on väga mitmekesise kuju ja värvusega, sageli on viljad südamekujulised või lapikümarad.
KIRSSTOMATID on väiksed ja ümarad, mahlarohked ja väiksema viljaliha osakaaluga. Kirsstomatid on maitseküllased ning tihti magusamad kui teiste sordirühmade viljad.
SALATITOMATID on universaalsed tomatid, võileivakatteks sobivad nad suurema mahlasuse tõttu vähem kui näiteks lihatomatid. Salatitomatid on keskmiselt mahlakad ja veidi pehmema viljalihaga.
Avamaale vali Eesti tomatisordid, mis on aretatud spetsiaalselt meie kliimat silmas pidades. Näiteks haiguskindel ja vastupidav avamaale sobiva kõrgusega ‘Terma’, kelle nimigi ütleb, et ta on “terve ja madal”.
Rõdupotti sobivad tomatid, mis ei kasva eriti kõrgeks ja on vastupidavad kuivusele ning madalale temperatuurile. Kuid kui sinu rõdul, terrassil või majaseina ääres on eriti head kasvutingimused, saad siin katsetada erinevate tomatisortidega ja leida just endale sobiva.
Vaata ka täpsemat ülevaadet tomatite kasvatamisest.
