Parim aeg sügisväetamiseks on augusti teine ja septembri esimene pool, siis jõuavad taimed vajalikud toitained omastada enne kasvuperioodi lõppu. Taimed hakkavad siis järgmise suve saagiks õiealgmeid moodustama ning vajavad selleks lisatoitaineid. Liiga hilja antud sügisväetis enam ei mõju, see on raha ja oma aja raiskamine. Augustis-septembris väeta sügisväetisega ka viljapuid, ilupuid-põõsaid ja muru.

Millal väetada?

Roosid
Sügisväetis aitab roosidel puituda. Roosikasvatajad soovitavad väetada taimi augusti keskpaigast septembri alguseni. Normi võib jagada ka kaheks (2/3 augusti keskel, 1/3 septembri algul).

Marjad, põõsad ja viljapuud
Maasikatele, vaarikatele, sõstardele-karusmarjadele ja marjapõõsastele anda sügisväetist kohe pärast saagi koristamist, aga seda võib teha ka augustis. Sügisel väetamine valmistab viljapuud ja marjapõõsad ette järgmise aasta saagiks.

Muru
Kui muru on veel oktoobriski ilus roheline, siis võib seda veel vabalt väetada, kuna murutaimed kasvavad ja omastavad seega toitaineid. Muru sügisväetises võib siiski mõni protsent olla ka lämmastikku.

Kui palju väetist?

Granuleeritud sügisväetis laotada ühtlaselt laiali. Kobestage graanulid kohe mulla sisse, siis omastavad taimed väetist paremini. Puude ja põõsaste alla puistake väetist pisut ka üle võraaluse piiri. Hea oleks taimi pärast väetamist kasta, sest vesi viib toitained paremini juurteni. Sügisel, kui on niiskem ja jahedam, on soodne aeg istutamiseks. Fosfor- ja kaaliumirikast sügisväetist tasub segada ka istutusaugu mulla sisse. Paljud aiapidajad armastavad väetist puistata tunde järgi, kuid pakendil antud koguseid tasub siiski järgida. Eriti tundlikud on okaspuud, neile peab väetist väga täpselt doseerima. Pakenditel on alati kirjas, kui palju iga taimerühm väetist vajab. Soovituslikke kasutusnorme pole mõistlik ületada.

Baltic Agro sügisväetiste kasutusnormid

Maasikad, vaarikad 40-50 g/m2
Sõstrad, karusmarjad 40-50 g/m2 (80-125 g/põõsa kohta)
Viljapuud 80 g/m2
Roosid, rododendronid 50-60 g/m2
Okaspuud, kiviktaimlataimed 40 g/m2
Ilupuud ja -põõsad, hekitaimed 50-70 g/m2
Püsililled 30-50 g/m2
Muru 5-8 kg/100 m2
Potitaimed 1–2 kg/m3

* Et oleks lihtsam arvutada, jätke meelde, et üks kuhjaga supilusikatäis on umbes 20 g. Ühele marjapõõsale kulub sügisväetist 4-5 supilusikatäit ehk 80–125 grammi.

Sel sügisel proovi neid väetisi!

Sügisene kastmisväetis – saagi kiiremaks valmimiseks, ka multšitud peenardele

Sügisene aiaväetis – ei sisalda lämmastikku, püsikutele

Sügisene muruväetis – vähese lämmastikusisaldusega, toetab taimiku kasvu ja valmistab muru külmaperioodiks ette

Sügisene okaspuuväetis – suurendab talvekindlust, sobib hästi elupuudele

Sügisene maheväetis – ühtlase ja kestva mõjuga keskkonnasõbralik väetis, ei sisalda keemilisi lisaaineid

 

Vaata ka muid sügisväetisi.