Kui õunapuud, pirnipuud, ploomipuud ja teised viljapuud on sügisel saagi andnud, saabub aednikul aeg neid sügishooldusega tänada. Milles seisneb viljapuude hooldamine sügisel? Septembris väeta sügisväetisega. Oktoobris istuta, tõrju kahjureid ning ravi tüvele ja okstele tekkinud haavu. Novembris korista langenud lehed ja mädanenud viljad ning kaitse puid metsloomade ja näriliste eest.
Istuta viljapuid
Paljasjuursed viljapuud saab istutada oktoobri algusest oktoobri keskpaigani. Hilisema istutuse korral on oht, et ilmad lähevad järsku külmaks ja puudel ei jää piisavalt aega juurdumiseks. Nõuistikuid võib istutada kogu kasvuperioodi jooksul.
Istutusaugu põhja puista 0,5 kg sügisest (ilma lämmastikuta) aiaväetist (näiteks Baltic Agro Sügisene aiaväetis), raputa peale 5 cm mulda ja tõsta taim istustusauku. Istutamisel võib tavalisele aiamullale lisada ämbritäie komposti, kõdusõnnikut või 1 l kanakakat.
Oluline on istutada puu õigele sügavusele arvestades, et muld hiljem veidi vajub. Vegetatiivalusel istikul jätke pookekoht maapinnaga ühele tasemele, seemikalustel puudel peab jääma juurekael mullapiirile. Bambuskepp või taimetugi aitab hoida puu paigal. Vastasel juhul kõigutab tuul viljapuud, see ei saa juurduda ja võib vajuda viltu. Hea abivahend on ka kastmiskott, sest rikkalik niiskus on istutamisel ja selle järgselt hädavajalik.
Anna viljapuudele sügisväetist
Kasvuperioodi lõpus läbivad viljapuud karastumise protsessi, mis on vajalik talve üleelamiseks. Karastumist soodustavad kuivad ilmad ning temperatuuri pidev ja aeglane alanemine. Karastumise esimeses faasis, temperatuuril üle 0°C, kogunevad varuained (tärklis) talvituvatesse taimeosadesse. Kui temperatuur langeb alla 0°C, algab varuainetest kaitseainete (lihtsuhkrud) moodustumine.
Sügisväetises olev fosfor kiirendab viljade valmimist, ergutab juurestiku kasvu, tugevdab taimekudesid ja parandab talvekindlust. Kaalium tugevdab rakuseinte ehitust, soodustab suhkrute ladestamist ning suurendab külma-ja haiguskindlust. Sügisväetis sisaldab palju fosforit ja kaaliumit ning need toitained on olulised taimede heaks talvitumiseks, võrsete puitumiseks, seemnete idanemiseks, õite ja viljade moodustamiseks ning järgmise aasta kasvuks ettevalmistumiseks. Sügisväetis soodustab talveks varuainete moodustumist ja muudab sellega puud-põõsad, püsikud ja muru talvekülmale ja haigustele vastupidavamaks. Põhjamaades ei soovitata kasutada lämmastikku sisaldavat sügisväetist, sest see muudab taimed külmaõrnaks. Lämmastik võib olla üheks taimede talvise hukkumise põhjuseks.
Viljapuude sügisväetamine on soovitatav teha augustis-septembris. Kandvate viljapuude väetamisel puista väetist võra piirile ja pisut üle selle.
Baltic Agro sügisese aiaväetise kulunorm viljapuude väetamisel on 80 g/m2. Noortel viljapuudel väetage ka tüvelähedast piirkonda. Murukamaras kasvavate viljapuude väetamisel tehke pinnasesse võra piirile kangiga umbes 20 cm sügavused augud ja jaotage väetis aukude vahel ära.
Väetamisel on soovitatav lähtuda tegelikust vajadusest.
Piira viljapuude taimekahjustajate levikut
Paigalda septembris ümber viljapuude tüve liimivöö, et takistada hariliku külmavaksiku lennuvõimetute emasputukate võrasse munema ronimist.
Haiguste leviku takistamiseks korista puude alt maha varisenud ja mädanevad viljad. Samuti korja ära kõik puuviljamädanikku nakatunud viljad ka puu otsast ning hävita, sest haigustekitaja talvitub nakatunud viljadel.
Kui asetasid juuli keskpaigas tüvedele umbes 30 cm kõrgusele jõupaberist püünisvööd, põleta need sügisel koos röövikutega. Puhasta puutüved ja jämedamad oksad korbast, sest krobeline korp on kahjuritele sobilikuks talvekorteriks. Noortele puudele on mugav kasutada rohelist vaha, mis kantakse otse tüvele. Liimpüünis puutüvel takistab kahjurite liikumist.
Riisu sügisel kokku ja hävita langenud lehed, sest koos lehtedega hävitad kärntõbe põhjustava seene ning need pihlakoi nukud ja õunapuu-õielõikaja mardikad, kes on otsustanud lehtede vahele talvituma jääda.
Tõrju kahjureid pritsides
Pritsi õunapuid kärntõve tekitaja seene tõrjeks sügisel vahetult enne lehtede varisemist karbamiidi 5%-lise lahusega (500 g lahustada 10 l vees) või pärast lehtede langemist raudsulfaadi 3-5%-lise lahusega (300-500 g lahustada 10 liitris vees). Raudsulfaadi lahusega pritsimine tõrjub lisaks kärntõvele ka puuviljamädanikku ning hävitab puutüvedelt samblaid ja samblikke. Viljapuude pritsimise komplektis on mugavalt koos karbamiid ja vasksulfaat. Pritsides toidame taimi lämmastiku ja vasega ning ennetame haiguste teket (laikpõletikud, mädanikud jt). Taimed muutuvad tugevamaks ja vastupidavamaks ebasoodsate kasvutingimuste suhtes.
Valgenda tüvesid
Õunapuid valgendatakse varakevadel alates veebruarist või oktoobris-novembris enne lume tulekut. Õunapuid võib valgendada ka suvel. Tüvede ja jämedamate võraharude valgendamine on tähtis, sest kaitseb puude tüvesid päikesepõletuse eest, hävitab kahjureid ja nende mune, sest tüvevalgendi sisaldab kustutatud lupja ja raudsulfaati, ning regulaarsel kasutamisel hoiab ära vetikate, samblike ja sammalde arengu puukoorel. Vajadusel valgendamist korrata.
Kaitse viljapuid metsloomade ja näriliste eest
Paigalda noorte viljapuude ümber tüvekaitsevõrgud. Lisaks sellele, et võrgud pakuvad kaitset näriliste, jäneste ja metskitsede rünnaku eest, kaitsevad need ka trimmerdamisel tüve koort võimalike vigastuste eest. Valgel tüvekaitsevõrgul on veel üks kasulik omadus – see peegeldab tõhusalt tagasi varakevadist päikest. Nii hoiad ära päikesepõletuse.
Viljapuude kaitsmiseks näriliste eest aseta hiire- ja rotimürgi vahaplokk söödamajja või selle puudumisel klaaspurki, torujupi sisse vms, kinnita külge nöör ning seo teine ots ümber puu. Nii ei vii hiired mürksööta minema. Puu juurtele asetatud mürksööt meelitab närilised puukoorest eemale.
