Erinevad vahvad tomatisordid pakuvad rõõmu ja vaheldust, ning tomatid on ju nii maitsvad ja kasulikud! Kui sa veel tomatite kasvatamist pole katsetanud, siis proovi ära – saad teada, mis on see võlu, mis paljusid hobiaednikke nende maitsvate punaste pallikestega igal suvel ikka ja jälle tegelemas hoiab.
Tomatite külvamine
Võid osta tomatid taimena või kasvatada taimed toas seemnest ise ette. Paljud tomatikasvatajad soovivad taimi ise seemnest kasvatada, sest ainult nii saad olla kindel, et koos ostetud või rohevahetusest saadud taimega ei tule sinu kasvuhoonesse soovimatud kahjurid ja haigused. Kui kasvatad tomateid seemnest, siis külva tomatiseemned ette veebruarist aprillini. Külvata võib spetsiaalsetesse minikasvuhoonetesse või pottidesse, aga tegelikult kõlbavad selleks peaaegu kõik majapidamises leiduvad anumad ja karbid, kuhu saab tomatiseemned paarisentimeetriste vahedega külvata. Täida anum niiske mullaga (sobib kaupluses saada olev külvimuld) ja pista seemned umbes ühe sentimeetri sügavusele. Tomatiseemned on pisikesed ja külvamise lihtsustamiseks võib kasutada näiteks tikku. Kata seemned mullaga, idanemise soodustamiseks võid anuma ka kilega katta. Valgus ei ole idanemiseks oluline. Tähtsam on soojus, mis võiks jääda 18-20 kraadi juurde. Hoia külv niiskena. Kui esimesed taimed on tärganud, võta kile ära ja vii anum valgesse kohta. Kasvata korraga rohkem kui kaht erinevat sorti – kui ühe kasvatamine ebaõnnestub, annab mõni neist ikka saaki.
Tomatite pikeerimine
Tomati seemned idanevad umbes nädalaga. Tärganud taime esimesed kaks lehte on idulehed. Nende vahelt hakkavad kasvama pärislehed. Kui idulehed on saavutanud horisontaalse asendi, on õige aeg tillukesed taimed eraldi pottidesse istutada. Nüüd võid pottides kasutada spetsiaalset tomati kasvumulda. Kergita taimeke pulga abil mullast välja, hoides teise käega idulehtedest kinni. Tee pulgaga uue poti mulda väike auk ja istuta taimeke sinna kuni idulehtedeni. Kui enne võisid kõik tomatitaimed tärgata suures külvinõus koos, siis potti istutatakse nad tavaliselt ühekaupa. Peale pikeerimist sobib kasvukohaks võimalikult valge aknalaud.
Tomatitaimede eest hoolitsemine
Taimi tuleb korrapäraselt kasta ja mõne nädala pärast ka väetada. Mugav on kasutada näiteks Tomati vedelväetist. Taimed sirutavad end valguse poole. Viltu kasvamise vältimiseks pööra potte. Kui taimed juba liiga pikaks sirguvad, aga sa ei saa neid veel kasvuhoonesse istutada, võid nad istutada suuremasse potti. Enne kasvuhoonesse istutamist on hea potitaimi kasvuhoones või õues soojemas kohas 10 päeva vältel karastada, nii hakkavad nad paremini kasvama.
Tomatitaimede istutamine kasvuhoonesse
Kasvuhoonesse istutatakse tomatid maikuus. Kõrgekasvulisi sorte on paras istutada, kui taime esimesed õied on avanenud. Madalakasvulised istutatakse enne õite avanemist. Õige vahekaugus tomatitaimede istutamisel on umbes 40 cm. Tihedama istutuse korral hakkavad taimed üksteist varjama ja saak jääb väiksemaks. Tomatitaimed istutatakse umbes 5 cm sügavamale kui nad potis kasvasid. Istutusauku pane komposti, kanakakat ja tomativäetist. Kasta korralikult. Kui tomatitaimed olid aknal kasvades väga välja veninud, saab nad istutada ka poolviltu mulda tehtud väikesesse kraavikesse, juureosa madalamal, näpistades mulda jääval taimeosal lehed ära – taimed hakkavad mullas kasvatama lisajuuri.
Tomatite hooldamine
Istutatud taimed peaks toestama kohe, kui taim hakkab viltu vajuma, harilikult peale esimeste õite ilmumist. Taimed seotakse paelaga, mis kinnitatakse lakke.
Kasta kasvuhoones tomateid pigem harva, aga siis korralikult, et juurestik ei jääks pinnapealseks. Jahedal ajal kasta kord nädalas, kuumal ajal kaks-kolm korda. Väeta paar korda kasvuperioodi jooksul. Nutikas lahendus on Tomati kastmisväetis: kastma pead nagunii, väetise saad segada kastmisvette. Näpista kord nädalas ära liigsed külgvõrsed, et tomat viljuks paremini ja taime oleks lihtsam toestada. Taimele on soovitav jätta ainult üks haru, mis kõrgusse kasvab. Ka alumised lehed eemaldatakse kuni esimese õisikuvarreni. Kui juulikuus on viljad juba suuremad, tuleks eemaldada ka lehti, mis vilju päikese eest varjavad. Üldiselt võib lehtede ja võrsete eemaldamisel olla üsna julge. Taim peaks olema piisavalt hõre, et valgus jõuaks viljadeni, aga fotosüntees siiski lehtede kaudu toimiks. Tomat ei armasta tuuletõmmet, samas loob hilissügisene niiske aeg soodsa keskkonna mädanike tekkeks. Jälgi kasvuhoonet ja korja ära ning hävita haigustunnustega viljad. Kui temperatuur langeb alla 10 kraadi, ei kasva tomat enam. Korja ära ka rohelised tomatid ja pane need tuppa järelvalmima.
Tomatid rõdupotis ja avamaal peenras
Avamaale, rõdule või terrassile istuta tomatitaimed alles juunikuus, kui külmade oht on möödas. Rõdule või terrassile istutamiseks kasuta sügavat, ideaalis umbes 60 cm sügavust suurt potti, et see liiga kergelt läbi ei kuivaks. Täida pool potti kasvumullaga, aseta taim mullakuhjale ja säti ümber taime komposti ning väetist, näiteks Tomati maheväetist. Täida pott mullaga ja kasta korralikult. Toesta tugikeppidega. Kasta kaks korda nädalas ja väeta alguses üle nädala. Kui tomatid hakkavad valmima, võib väetada harvemini. Võid kasutada ka mugavaid Tomati väetisepulki, mille peab lihtsalt taime juurde mulda suruma.
Avamaale istutamisel tuleb taimi enne korralikult karastada, st eelnevalt päeviti pottidega õues hoida. Muus osas võib järgida samu juhtnööre mis kasvuhoonesse istutamise puhul. Muld peab olema kobe ja viljakas. Väetamiseks on hea kasutada spetsiaalset Tomativäetist. Isegi kui taimed istutada välja juuni algul, võib tekkida vajadus taimi külmadel öödel kattelooriga katta. Samuti võib sügise poole pika vihmaperioodi jooksul vaja minna kilega katmist. Seepärast võiks ka avamaale istutamise puhul juba eelnevalt planeerida katmise võimalusi. Üheks variandiks on kasutada tugikaartega tunnelit – osta see valmiskujul või ehita ise tugikaartest ja kasvuhoonekilest.
Hädapäraselt saab katet lühemaks ajaks kinnitada ka tugikeppide abil. Neid on saada nii bambusest kui plastist ja erinevate kõrgustega, mis sobivad just sinu taimedele.
Niiskus ja sellest tingitud haigused ongi avamaal tomatite kasvatamisel peamiseks väljakutseks. Jälgi, et kartul ei kasvaks tomatitele liiga lähedal, et vältida lehemädaniku levimist tomatitele. Avamaal on kasvuperiood lühem kui kasvuhoones, seepärast kärbitakse taim nii, et ta jääks ühe harunemata varre ja 2-3 viljakobaraga. Kõik külgvõsud tuleb ära murda. Nii jõuavad viljad valmida. Kõrgekasvuliste tomatite puhul peaks 3-4 kobara ilmumise järel ära murdma ka varre, et taim end rohelise massi kasvatamisega liigselt ei koormaks ja suunaks energia viljade valmimisele. Väikeste põõsastomatite külgvõsusid eemaldama ei pea. Avamaal kasvatamiseks vali selleks sobivad õiged sordid. Näiteks ‘Terma’ jt Eestis aretatud sordid, mis on loodud spetsiaalselt siinset kliimat silmas pidades. Vaata tomatisortide omadusi, et leida õige sort.
