Kui viljapuu või igihaljas elupuu kevadpäikeses talveunest ärkab ja maa on veel külmunud, ei saa ta külmunud maast vett kätte. Tagajärjeks on päikesekahjustus – taim võib osaliselt või isegi tervenisti ära kuivada. Kui aga sügisel on taimel piisavalt vett, suudab ta kevadistele keerulistele oludele paremini vastu panna. Siinkohal tuleb appi sügisene kastmisväetamine.
Seega on sügisene korralik kastmine väga hea viis taimede kaitsmiseks kevadise päikesekahjustuse eest. Ja kui nagunii kastad, siis on mõttekas kastmisvette lisada Sügisest kastmisväetist. Kiiretoimeline veeslahustuv sügisväetis sisaldab olulisi toitaineid taimede heaks talvitumiseks, võrsete puitumiseks ning järgmise aasta kasvuks ettevalmistumiseks. Kindlasti pööra erilist tähelepanu kiviktaimlapeenrale. Kui seal on ka elupuid, tasub kastmistöö tingimata ette võtta. Kiviktaimla pinnas on reeglina liivasem ja kuivemapoolne.
Sügisene kastmine ja kastmisväetamine toimivad juhul, kui seda teha paar nädalat enne külmade saabumist. Nii jõuab taim end veest küllastada ja toitained omastada. Kuidas aru saada, kas muld on talvele vastu minnes piisavalt niiske? Selleks kaeva 0,6 m sügavune auk ja võta põhjast peotäis mulda. Kui mullaosakesed üksteise külge ei kleepu ja maa kätes mureneb, vajab aed kastmist. Kastmine pole vajalik, kui saad pinnasest teha kõva palli. Ülekastmise pärast ei pea muretsema – taim on piisavalt tark, et veevarusid vastu talve õigel moel talletada.
Kui jäid sügisväetamisega hilja peale, siis tea, et kastmisväetamine on kõige kiirem viis toitainete taimedeni viimiseks. Eriti hea lahendus on see multšitud peenarde korral, kuna suurem veehulk läbib multši kiiresti, ja nii jõuavad vajalikud toitained õigeaegselt taimeni.
Sügisene kastmisväetamine on ka rahakotisõbralik väetamisviis: väikesest 300 g väetisetopsist saad veega lahustades tervelt 375 l kastmisväetist.
Baltic Agro Sügisene kastmisväetis on saadaval ehitus- ja aiakauplustes üle Eesti.
