Sammal hakkab levima siis, kui kasvutingimused on kõrreliste jaoks muutunud ebasobivaks. Seega võib öelda, et sammal murus on haige muru sümptomiks.
Sammal murus muutub probleemiks, kui:
- muld on ülemäära tihe, niiske või happeline,
- liialt väike mulla toitainetesisaldus, muru pole pikka aega väetatud.
- sambla levikut soodustab kaaliumi vähesus mullas.
- liialt varjuline kasvukoht, hoonete või puude varjus
- vale niiterežiim, niitmine liialt madalalt (alla 3,5 cm). Vähemalt 1-2 cm kõrgemalt niidetakse muru varjulistes kasvukohtades, põuasel ajal, kevadine esimene niitmine ja esimesed niitmised külvatud murul.
Sambla tõrjeks tuleb likvideerida tema tekkepõhjused. Ainult väljakraapimine sambla levikut ei piira. Kui põhjust ei likvideerita, ilmub sammal murus kohe tagasi.
Sammaldumisele kalduvat murupinda peaks paar korda suve jooksul õhustama. Selleks võiks näiteks kasutada aiaharki, tehes murusse auke. Neisse aukudesse on hea rehitseda turba-liiva segu. Nii saavad juured hapnikku ja murutaimede kasv taastub. Samas on sambla kasv raskendatud.
Muru vajab päikesepaistelist või poolvarjulist kasvukohta. Maja põhjapoolsel küljel ja puude ja põõsaste all ei taha muru kasvada. Sellisel alal võiks kasvatada varju taluvaid püsikuid ja kasutada koore- või kivimultši.
Mulla happeliseks muutumist saab ära hoida regulaarse lupjamisega lisades 2-3 aasta tagant aia- ja murulupja 5 kg/100 m².
Eriline abimees võitluses samblaga on aga muruväetis samblaeemaldajaga
Muruväetis samblaeemaldajaga puistatakse aprillist septembrini murule sammaldunud kohtadesse 2 kg/100 m² ja lastakse paar päeva mõjuda.
Selle väetise kasutamisel muutub lühikeseks ajaks järsult mulla pindmise kihi happesus. Seda sammal murus ei talu ja muutub mõne päeva pärast pruuniks ja kuivab. Pruunistunud sammal riisutakse murust välja. Tekkinud tühikud täita mullaga ning külvata peale uus muruseeme. Pärast samblatõrje kasutamist on kasulik muru täiendavalt väetada muruväetisega 2 kg/100 m².
Sügisel augustis-septembris kasuta murutaimede talvekindluse tõstmiseks muru sügisväetist 4 kg/100 m². Sügisväetises sisalduv fosfor ja kaalium on olulised taimede heaks talvitumiseks.
