Sügis on muru rajamiseks parim aeg! Olemasolevat muru on aga vaja õigesti hooldada, et see talvistele rasketele ilmastikutingimustele vastu peaks ja kevadel sind rõõmsa rohelusega tervitaks.
Riisu, õhuta ja väeta
Muru hooldamine sügisel algab lehtede kokkuriisumisest niipea kui võimalik, sest kui oodata kõigi lehtede mahalangemiseni, võib selleks ajaks olla tekkinud puude alla juba paks vettinud kiht. Murutaimed lämbuvad sellise kihi all ja saavad kahjustada.
Riisumisega samal ajal toimub murupinna õhustamine, mille käigus murutaimede juured saavad õhku ja hakkavad paremini kasvama. Võib kasutada ka muruõhutajat. Õhutamine viib hapniku, vee ja väetise rohujuurteni. Juured tungivad sügavamale mulda ega ole külmakahjustustele nii vastuvõtlikud.
Enne talve saabumist veendu, et muru on kõikjalt niidetud. Pikemad rohulibled lamanduvad lume raskuse all, hoiavad enda all niiskust ja see aitab kaasa haiguste tekkimisele. Näiteks lumiseen võib oluliselt kurja teha, kui tema jaoks on soodne aasta. Kui sula maa peale tuleb lumi, levib lumiseen kiiresti ja muru sisse tekivad suured valged laigud. Viimased kaks niitmiskorda võiks olla pigem madalamad, et anda libledele päikesevalgust. Siiski niida korraga maksimaalselt 1/3 rohulible pikkusest, mitte madalamalt kui umbes 3,5 cm. Pika sügisega kasvab muru isegi detsembrini, nii et ole valmis vajadusel niiduki väljavõtmiseks. Lisaks haigustele on kõrgeks jäetud rohust tekkinud kulu kevadel raskem koristada. Halvimal juhul ei lähe muru kevadel kiirelt roheliseks, sest uus taim ei jaksa end kuluheinast läbi pressida.
Sügisese väetamise võiks ette võtta augustis-septembris. Kasuta murutaimede talvekindluse tõstmiseks Sügisest muruväetist 4 kg/100 m². Laota väetis ühtlaselt laiali. Sügisväetamise mõte on selles, et turgutada muru rohkete toitainetega, aga piirata lämmastikku, mis paneks kasvu vohama. Väeta kuiva ilmaga, hilisem vihm lahustab väetisegraanuli ja viib vajalikud toitained kamarasse. Niiske ilmaga võivad graanulid libledele kleepuda ja neid kõrvetada.
Tõrju sammalt
Sügisel on hea teha ka samblatõrjet. Sammal vallutab muru, kui muld on liiga tihe ja õhustamata, toitainetevaene, muru kasvab varjus või on tegemist liigniiske või happelise pinnasega. Samblast aitab vabaneda Samblaeemaldiga muruväetis, mida puistatakse aprillist septembrini sammaldunud kohtadesse 30 g/m² ja lastakse paar päeva mõjuda. Samblase muru hooldamiseks soovitame kasutada ka Samblaeemaldi murule raudsulfaat 3 kg, mille peened graanulid külvatakse muru pinnale. Kasutamise järel värvub sammal mustaks, kuna happelisus ülemises mullakihis suureneb Pruunistunud sammal riisutakse murust välja. Tekkinud tühikud täidetakse mullaga ning külvatakse uus muruseeme. Samblast vabanemiseks soovitame muru regulaarselt õhustada (aiahargi või aeraatoriga) ja lubjata Aia- ja murulubjaga.
Raja uus muru just sügisel
Sügisene muru rajamine edeneb tõenäoliselt lihtsamalt ja tulemus on parem kui kevadel heade niiskus- ja soojustingimuste pärast. Ajastada võiks nii, et jõuaksid enne külmasid teha uue muru esimese niitmise. Kuid tegelikult võib muruseemne külvata ka täiesti hilissügisel täpselt enne maa külmumist, nii et see hakkaks kevadel kohe sobivate tingimuste saabudes idanema.
Uue muru rajamine algab õige muruseemne valimisest, arvestades muruplatsi otstarvet (kas see on tiheda kasutusega) ja asukohta (vari või päike, kuiv või niiske). Seemnesegudes kasutatakse erinevaid taimeliike, mis valitakse vastavalt otstarbele. Eesti oludesse sobivad kõige paremini spetsiaalselt põhjamaade kliimat arvestavad murusegud. Baltic Agro valikus on kõige populaarsem Koduaiamuru nime kandev murusegu, mis koosneb Eesti mulda ja kasvukeskkonda sobivatest sortidest. Murukasvatamise märksõnaks Eestis on vastupidavus, sest kuigi niiskust on piisavalt, on talvel temperatuurikõikumised suured. Kas sügisel külvates peaks muru ka väetama? Meie soovitame väetada peale esimest niidukorda.
