Muru tervis algab selle kasvukeskkonnast. Oluline on siinkohal teada mulla pH-d. Liiga happelisest, aga ka liiga aluselisest mullast ei saa taimed toitaineid kätte ning selles ei taha elada kasulikud mullabakterid. Termin pH on kokkuleppeline sümbol vesinikioonide hulga tähistamiseks mullalahuses. Eesti mullastik on paiguti väga erinev, kuid enamasti on probleemiks hapestumine.
Mulla pH on üks tähtsamaid maa viljelusväärtuse näitajaid. Sobiva pH tingimustes on toitainete lahustuvus ning taimedele kättesaadavus hea. Elavneb ka mikroorganismide ja vihmausside tegevus. Muld on sõmer ja paraneb vee- ning õhurežiim.
Meie kliima soodustab muldade hapestumist. Sademete hulk ületab tublisti maapinnalt ja taimedelt aurustuva vee hulga. Mullast läbinõrguv vesi leostab aastas hektari kohta keskmiselt 150 kg kaltsiumi ja 10 kg magneesiumi. Kaltsium- ja magneesiumioonide asemele siirduvad mullalahusesse ja mullakolloidide pinnale vesinik- ja alumiiniumioonid, mistõttu muutubki muld happelisemaks.
Mulla happesust saab määrata laboratooriumis, aga on olemas ka n-ö kiirtestid hästivarustatud kauplustes. Happelisele kasvukeskkonnale viitab ka sambla rohkus ja levimine murus.
Miks tuleks läbi viia mulla lupjamine?
Happelistel muldadel kannatavad taimed kaltsiumi- ja magneesiumipuuduse all. Lisaks on see ka soodne keskkond mitmesuguste seen- ja bakterhaiguste levikuks. Kui pH on alla 5,5 ehk muld happeline, väheneb mulla fosforiühendite lahustuvus ja fosforväetiste efektiivsus. Väetamisel jääb madalaks ka teiste elementide efektiivsus. Liiga happelises mullas kahjustavad taimi tõusmepõletik, hahkhallitus, kapsanuuter, traatuss (naksurlased), luuviljalistel võib esineda kummivoolust. Lupjamisega saab olukorda parandada ehk mulda neutraliseerida. Happelises pinnases kasvavad hästi aga rododendronid, põõsasmustikad, mitmed okaspuuliigid, astilbed ja hortensiad – seetõttu nende kasvupinnast ei neutraliseerita. Mulla lupjamine tasub kindlasti läbi viia viljapuude kasvukohtades, kuna see tagab kirsi ja ploomipuu viljale ilusa värvi, aroomi ja suurendab vastupidavust haigustele ning kahjuritele.
Mulla pH näitajad
alates 3,5 – väga tugevalt happeline
3,6…4,5 – tugevalt happeline
4,6…5,5 – mõõdukalt happeline
5,6…6,5 – nõrgalt happeline
6,6…7,2 – neutraalne
alates 7,2 – aluseline
Kuidas viia läbi mulla lupjamine ja pH tõstmine
Mulla pH-d parandavad lubjakivi- ja dolokivijahud, klinkritolm (tsemenditootmise kõrvalprodukt), peenestatud kriit. Koduaia tarbijale mõeldes on Baltic Agro tootevalikus aia- ja murulubi, mida tuleks aia rajamisel arvestada 8 kg/100 m² kohta. Hilisemaks pH-taseme hoidmiseks võiks lisada aia- ja murulupja 2-3 aastaste vahedega 5 kg/100 m². Lisaks ka granuleeritud kriit, mis täna on saadaval suuremas, 25 kiloses pakendis (kriit on peeneteraline poorne pehme lubjakivi).
Baltic Agro lubjakivijahu pulbrit on hea kasutada väiksematel pindadel, kus selle tolmav koostis ei ole nii segav. Sobib hästi näiteks lillepeenra rajamisel, turba neutraliseerimisel, istutamisel. Pakend 2 ja 5 kg. Sobib maheaedadesse.
Baltic Agro lubjakivijahu jämedateraline puru, sobib eriti hästi suuremate pindade, näiteks muru lupjamiseks, kuna ei tolma ja on hea lennukaugusega. Pakend 10 ja 20 kg. Sobib maheaedadesse.
Baltic Agro granuleeritud kriit on kõige kiirema neutraliseeriva toimega. Tugevad graanulid võimaldavad tolmuvaba tööd. Suurepärane toode suurte pindade lupjamiseks. Saab ideaalselt laotada ka väetisekülvikuga, kuna graanul on hea voolavusega. Kiire lahustuvusega. Pakend 25 kg. Sobib maheaedadesse.
Lupjamistooteid saab kasutada varakevadest hilissügiseni, kuid kõige parem on seda teha just varakevadel, sest siis on murutaimik väike ja pinnasetööde tegemine mugavam. Ka on muld parajalt niiske. Lubiainet võib külvata mulla (või peale kulu riisumist muru) pinnale ja segada pinnasesse. Enne, kui mulla lupjamine läbi viia, tuleb välja selgitada milline on mullastiku reaktsioon ja järgida pakendil toodud kasutusnorme.
Kasvukeskkonna pH vahemikud parimaks saagiks
pH 6-7 – avamaakurk, tomat, sibul, hernes, kapsas, kaalikas, uba, porgand, punapeet, porrulauk, rabarber, tulbid
pH 6-6,5 – maasikad, marjad, viljapuud, ilutaimed, kartul
pH 5,5-6,5 – murud
Toitainete puudus mullas sõltuvalt pHst
Aluseline muld (pH üle 7): raud, tsink, fosfor, mangaan, vask ja boor.
Neutraalne pinnas (pH vahemikus 6,5–7): siin on kõik vajalikud toitained, tavaliselt probleeme pole.
Happeline muld (pH alla 6,5): magneesium, kaltsium, fosfor, boor ja molübdeen. Kui see on väga happeline, võib selles olla liigset tsinki, rauda ja mangaani.
Kui muld on liiga aluseline
Põhja-Eesti paepealsetel võib esineda ka liiga aluselist mulda. Ka võib linnapiirkondade pinnas olla liiga aluseline (pH 8-10), kuna sinna satub veega aluselisi komponete ehitusmaterjalidest. Siis on vaja kasutada hapustajaid. Selleks sobivad raudsulfaati, ammooniumnitraati või ammooniumsulfaati sisaldavad väetised, aga ka happeline turvas ja sõre liiv.
Baltic Agro raudsulfaat hävitab hästi samblaid ja samblikke.
