Koduaias võivad maasikataimedel elu kibedaks muuta sellised maasikate kahjustajad nagu maasikalest, punane kedriklest ja ripslane, kelle arvukust saab koduaias vähendada taimekaitsevahendiga NeemAzal T/S.
Maasikalest (Phytonemus pallidus)
Lestad imevad noortest südamikulehtedest mahla, mille tagajärjel need deformeeruvad, kipruvad ja jäävad kängu. Puhmiku kasvades siirdutakse aina noorematele lehtedele. Kogu taim omandab hiljem pruunikasrohelise värvitooni. Viljad on väikesed, deformeerunud, kuivanud ning muutuvad pronksjaks, seemned kerkivad teravalt vilja pinnale. Taimed muutuvad külmaõrnaks ja hävivad ebasoodsal talvel. Kahjustus on suurem vihmasel soojal suvel ja tihedas tuulte eest kaitstud istanduses.
Maasikalest on kuni 0,3 mm pikkune nelja jalapaariga valkjaskollane ämblikulaadne. Maasikalest levib väga kergesti istutusmaterjaliga, riietega, maaharimisriistadega jne. Teda kannavad edasi ka tolmeldajad ja linnud. Lestad muutuvad aktiivseks kui õhutemperatuur on püsivalt üle 9 kraadi C.
Kahjustuste ennetamiseks tuleb maasikaistanduse rajamisel kasutada terveid taimi. Esimeste lestakahjustustega taimed kõrvaldada ja põletada. Peenrad hoida umbrohupuhtana. Kevadel eemaldada vanad kuivad lehed.
Punane kedriklest (Tetranychus urticae)
Erinevalt maasikalestast eelistab kedriklest imeda esmalt vanematest lehtedest mahla, mille tagajärjel tekivad lehtede pealmisele küljele üha laienevad kollased laigud. Lehed muutuvad algul hõbedaseks, hiljem pronksjaks ja kuivavad. Tugeva kahjustuse korral võivad taimed hukkuda. Noored viljad muutuvad pronksjaks. Kahjur on kuni 0,5 mm pikkune nelja jalapaariga valkjasroheline ämblikulaadne. Talvituv emane on punane. Kahjustus on suurem soojal ja kuival suvel.
Kahjustuste ennetamiseks tuleb istanduse rajamisel kasutada terveid taimi. Kahjustuse alguses pritsida NeemAzal T/S-ga, pritsimist korrata nädalase intervalliga. Väikeaias on soovitatakse taimsete ekstraktidega korduvalt pritsida. Ekstrakte võib valmistada teekummelist, kartulipealsetest, küüslaugust, võilillest, põldosjast, soolikarohust, koirohust, kõrvenõgesest ja sookailust.
Ripslased (Thripidae)
Täiskasvanult 1-2 mm pikkused pikerguse silinderja kehaga ja kahe paari kitsaste ripsmeliste tiibadega putukad. Vastsed on valmikute sarnased, ainult väiksemad ja tiibadeta. Ripslased toituvad pungade, õite ja lehtede mahlast. Kahjustatud lehed keerduvad ja võrsed väänduvad. Lehe alumine pind helgib kohati hõbedaselt. Ripslase kahjustatud õiepõhjast tekib normaalsest väiksem pruunika varjundiga vili. Ripslaste kahjustus on eriti massiline esimese aasta frigotaimedel.
Ripslaste tegavuse ennetamiseks tulebmaasikapeenrad ja ümbrus hoida umbrohupuhtana. Ripslaste leviku jälgimiseks saab kasutada siniseid liimpüüniseid. Ripslane tuleb maasikaistandikku ümbritsevast loodusest, mistõttu on vähe kasu kontaktsetest insektitsiididest, sest hävivad vaid otseselt putukatõrjevahendiga kokku puutunud maasikate kahjustajad.
