Parim aeg sügisväetamiseks on augusti teine ja septembri esimene pool, siis jõuavad taimed vajalikud toitained omastada enne kasvuperioodi lõppu. Taimed hakkavad siis talveks valmistuma ja järgmise suve saagiks õiealgmeid moodustama ning vajavad selleks lisatoitaineid. Liiga hilja antud sügisväetis enam ei mõju, see on raha ja oma aja raiskamine. Augustis-septembris väeta sügisväetisega ka viljapuid, ilupuid-põõsaid ja muru.
Millal väetada?
Roosid
Sügisväetis aitab roosidel puituda. Roosikasvatajad soovitavad väetada taimi augusti keskpaigast septembri alguseni. Normi võib jagada ka kaheks (2/3 augusti keskel, 1/3 septembri algul).
Marjad, põõsad ja viljapuud
Maasikatele, vaarikatele, sõstardele-karusmarjadele ja marjapõõsastele anda sügisväetist kohe pärast saagi koristamist, aga seda võib teha ka augustis. Sügisel väetamine valmistab viljapuud ja marjapõõsad ette järgmise aasta saagiks.
Muru
Kui muru on veel oktoobriski ilus roheline, siis võib seda veel vabalt väetada, kuna murutaimed kasvavad ja omastavad seega toitaineid. Muru sügisväetises võib siiski mõni protsent olla ka lämmastikku.
Kuidas väetada?
Granuleeritud sügisväetis laota ühtlaselt laiali. Kobesta graanulid kohe mulla sisse, siis omastavad taimed väetist paremini. Puude ja põõsaste alla puista väetist pisut ka üle võraaluse piiri. Hea oleks taimi pärast väetamist kasta, sest vesi viib toitained paremini juurteni. Sügisel, kui on niiskem ja jahedam, on soodne aeg istutamiseks. Fosfor- ja kaaliumirikast sügisväetist tasub segada ka istutusaugu mulla sisse. Paljud aiapidajad armastavad väetist puistata tunde järgi, kuid pakendil antud koguseid tasub siiski järgida. Eriti tundlikud on okaspuud, neile peab väetist väga täpselt doseerima. Pakenditel on alati kirjas, kui palju iga taimerühm väetist vajab. Soovituslikke kasutusnorme pole mõistlik ületada.
Sügisväetis – olulised toitained
Fosfor, mida sügisväetis sisaldab, kiirendab viljade valmimist, tugevdab taimekudesid ja parandab talvekindlust, ergutab juurestiku kasvu ning on vajalik õite, viljade ja seemnete moodustamiseks.
Kaalium soodustab suhkrute ladestamist, suurendab külma-, põua- ja haiguskindlust. Kaalium tugevdab rakuseinte ehitust ja muudab taime talvele vastupidavamaks, lisaks alandab see ka külmumispunkti, toimides omamoodi “antifriisina”. Lisaks soodustavad fosfor ja kaalium õiealgete moodustumist, mõjutades nii järgmise aasta saagi suurust.
Kaltsium on sügisväetises vajalik toitaine juurte kasvuks, mõjutab ainete tungimist rakku ja suurendab nakkuskindlust.
Magneesium kuulub klorofülli (pigment, mis annab taimele rohelise värvuse) koostisesse, seega on oluline fotosünteesis.
Väävel määrab ära korrapärase taimekasvu, suurendab haigus- ja kahjurikindlust.
Mikroelemendid (boor, vask, raud, mangaan, molübdeen, tsink) osalevad taime eluprotsesside reguleerimises, kannavad hoolt taime terve ja kauni välimuse eest.
Suve lõpul antud lämmastik seevastu aeglustab viljade valmimist ja suurendab talvekahjustuste riski. Kevadel peab aga sügisväetis sisaldama kindlasti lämmastikku, mis annab taimedele elujõudu ja paneb nad kasvama. Põhjamaades ei soovitata kasutada lämmastikku sisaldavat sügisväetist, sest see muudab taimed külmaõrnaks. Liigne lämmastik võib olla üheks taimede talvise hukkumise põhjuseks.
Baltic Agro sügisväetiste kasutusnormid
Maasikad, vaarikad 40-50 g/m2
Sõstrad, karusmarjad 40-50 g/m2 (80-125 g/põõsa kohta)
Viljapuud 80 g/m2
Roosid, rododendronid 50-60 g/m2
Okaspuud, kiviktaimlataimed 40 g/m2
Ilupuud ja -põõsad, hekitaimed 50-70 g/m2
Püsililled 30-50 g/m2
Muru 5-8 kg/100 m2
Potitaimed 1–2 kg/m3
* Et oleks lihtsam arvutada, jätke meelde, et üks kuhjaga supilusikatäis on umbes 20 g. Ühele marjapõõsale kulub sügisväetist 4-5 supilusikatäit ehk 80–125 grammi.
Sügisene kastmisväetamine
Kui jäid sügisväetamisega hilja peale, siis tea, et kastmisväetamine on kõige kiirem viis toitainete taimedeni viimiseks. Eriti hea lahendus on see multšitud peenarde korral, kuna suurem veehulk läbib multši kiiresti, ja nii jõuavad vajalikud toitained õigeaegselt taimeni. Loe sügisese kastmisväetamise kohta lähemalt.
