Koju, kõrvalhoonetesse või aeda tunginud närilised võivad oma tegevusega palju muret valmistada. Massilise sissetungi korral on tihti ainsaks vastumeetmeks mürksööda kasutamine. Baltic Agro soovitusteks on Ratimor ja Storm Ultra.
Õige sööt igasse paika
Sisetingimustes kasutamiseks soovitame mürksöödapastat, millel on õlilõhnalised koostisosad. Need hoiavad sööda niiske, maitsva ja pikalt toimivana. Pasta on pakitud väikestesse kotikestesse ja on eriti sobiv kohtadesse, kus saadaval palju närilistele tavapärast toitu: sahvrid, keldrid, vilja- ja söödahoidlad, prügikonteinerite ümbrus jm. Samuti on hea variant sisetingimustesse kasutusvalmis mürksööt viljaterad. Tegemist on näriliste esmasöögiga, seetõttu on mürgiterad näriliste tõrjeks väga tõhusad.
Välitingimustesse sobivad vahaplokid. Plokil on palju servi, mis meelitavad närilisi rohkem sööta närima. Kui ploki serv on katki näritud, puruneb plokk väikesteks tükkideks ja sööt on veel paremini söödav. Plokid sobivad niisketesse tingimustesse: õue, garaaži, puukuuri, kasvuhoonesse, muru- ja põllutraktorite juhtmete kaitsmiseks, aga sama hästi ka kasutamiseks siseruumides.
Missugune kaubamärk valida?
Erinevad hiirte-rottide tõrjeks kasutatavad tooted sisaldavad erinevaid toimeaineid. Närilistel mürgi suhtes tekkida võiva resistentsuse vältimiseks peaks vahelduvalt kasutama erinevaid tooteid, samuti on erinevate toodete katsetamine vajalik selleks, et leida konkreetsetesse tingimustesse sobivaim ja närilistele maitsvaim. Baltic Agro valikus on Ratimor pasta ja viljaterad ning Ratimor ja Storm Ultra vahaplokid.
Ratimori vahaplokkide ja pasta toimeaineks on brodifaakum, viljaterade toimeaineks bromadioloon. Storm Ultra vahaplokkide toimeaine on flokumafeen. Mürkidel on viivitatud toimeaeg ehk toime avaldub 3-10 päeva jooksul. Nii ei suuda närilised kaaslaste suremist söödaga seostada ja jätkavad ise selle tarvitamist.
Kasuta ohutult
Ratimor ja Storm Ultra söötadele on lisatud mõruainet, vältimaks sööda neelamist koduloomade või laste poolt. Siiski soovitame kasutada mürgi levitamiseks spetsiaalseid kinniseid söödamaju, et mürgi kokkupuudet koduloomade ja lastega täielikult vältida.
Mürksööda käsitlemisel tuleb kindlasti kasutada kaitsekindaid, et mitte puutuda sööta paljaste kätega. Toimeained võivad tungida läbi naha ja tekitada nahaärritust. Pärast sööda käsitlemist tuleb pesta käed.
Enne hiire- ja rotimürgi kasutamist tuleb kaaluda ennetavaid tõrjemeetmeid nagu toidu eemaldamine ja sissepääsuavade sulgemine, ning kemikaalivabu tõrjemeetodeid
Näriliste poolt tekitatav kahju: globaalne probleem
Ühtki otsust elusolendit hävitada ei tehta kergekäeliselt. Küsimus on tasakaalu hoidmises. Kiiresti ja hulgaliselt paljunevad närilised muutuvad ajapikku hävitavaks jõuks, mida ei saa kergelt võtta. Närilised võivad põhjustada suuri probleeme nii linnas kui maal, näiteks suurköökides, toitu töötlevates tehastes ja põllumajanduses. Rikutud ehitiste, seadmete ja toidu kahjud ulatuvad miljarditesse eurodesse ja miljonitesse tonnidesse. Samuti levitavad närilised inimestele patogeene ja haigusi. Toidust, mida rotid igal aastal rikuvad, piisaks 200 miljonile inimesele. Arvatakse, et 30% põllumajandushoonete põlengutest üle maailma on põhjustatud elektrijuhtmeid närinud näriliste poolt. Seega on inimkonnal vaja närilisi tõrjuda – võimalikult efektiivselt ja minimaalse keskkonnakahjuga.
