Vahekultuuride kasvatamisel on erinevaid eesmärke. Vahekultuurid parandavad mullaviljakust, vähendavad toitainete leostumist, takistavad umbrohtude kasvamist, parandavad mullastruktuuri ja vähendavad mullas levivaid haigusi. Haljasväetisena kasvatamisel lisavad vahekultuurid mulda toitaineid. Võimalus on ka kombineeritud kasutamine – kattekultuurina kasvatatud taimed viiakse haljasväetisena mulda. Vahekultuurid aitavad hoida mulla tervist ja vähendada taimekahjustajate levikut keemilise tõrjeta.
Kuidas kasvatada vahekultuure
Kui põhikultuur – maasikas, kapsas, kartul või ükskõik missugune taim, mida peamiselt kasvatasid, on vilja kandnud ja üles võetud, külva vahekultuur. Külvata tuleb tihedalt, et moodustuks suur biomass. Paremaks idanevuseks võib külvi katta kattelooriga. Vahekultuur jääb talveks peenrale, teda ei pea peenrast üles võtma.
Kaeva vahekultuur järgmise põhikultuuri külvi eel sisse või kata komposti või mullaga. Nii moodustub vahekultuurist looduslik roheväetis.
Sisse kaevatakse talvituvat vahekultuuri, mis hakkaks kevadel uuesti kasvama.
Vahekultuuride kasu
Vahekultuurid seovad toitaineid, nii on need järgnevatele kultuuridele mullast kergemini omastatavad. Erineva juurekavaga vahekultuurid aitavad tuua toitaineid ka mulla alumistest kihtidest pindmistesse kihtidesse.
Vahekultuuride kasvatamine pärsib umbrohtumust, pakkudes umbrohtudele vee, toitainete ja valguse pärast konkurentsi. Mõned kultuurid (näiteks rukis ja ristõielised) eritavad mulda ka mitmeid aineid (näiteks ristõielised eritavad glükosinolaate), mis pärsivad umbrohuseemnete idanemist ja tärkamist. Paljud suure lehemassiga ja kiire algarenguga kultuurid vähendavad päikesevalguse jõudmist mullale ning takistavad tänu sellele umbrohuseemnete idanemist.
Vahekultuuride puhul ongi oluline silmas pidada, et kasvatada võiks kiire algarenguga ja varajase tärkamisega kultuure, mis suudaksid kasvatada suure biomassi ka vähemsoodsa sügise puhul. Talviste vahekultuuride puhul on sobiv külviaeg kohe peale põhikultuuri koristamist, kuid mitte hiljem kui augusti keskpaigas.
Taimkatteta mullal suureneb pinnase erosioon tuule ja vee mõjul, mistõttu on oluline hoida muld talvel taimkatte all.
Mittetalvituvad vahekultuurid
Mittetalvituvad külmaõrnad vahekultuurid lagunevad talve jooksul. Kui on soov kaevamisvaba peenart väetada, siis soovitame kasutada roheväetisena mittetalvituvaid vahekultuure.
Keerispea on suurepärane vahekultuur, ilu- ja meetaim. Keerispeal ei ole ühiseid haigusi enamlevinud saagikultuuridega ja seetõttu sobitub ta hästi külvikordadesse. Vahekultuurina kasvatatakse teda mullaviljakuse parandamise eesmärgil, lisaks pakub ta suurt konkurentsi umbrohtudele. Taim omab võimet muuta teistele taimedele mitteomastatav fosfor kättesaadavaks. Kui seeme külvata pärast varajaste põhikultuuride valmimist, siis jõuab ta veel ka õitseda.
Kesaredisel on suur ja tugev sügavale mulda kasvav peajuur, mis aitab vähendada mulla tihenemist. Ta seob toitaineid sügavamatest mullakihtidest. Kasvatab kiiresti suure rohelise lehestiku, mistõttu on hea umbrohtude allasuruja. Ristõielised vahekultuurid vähendavad haigustekitajaid mullas. Kesaredis hävib püsivate külmakraadide juures, taim kõduneb talvel ja jätab mulla kobedaks.
Valge sinep on hea umbrohtude allasuruja. Seob toitaineid sügavatest mullakihtidest, parandab mulla struktuuri ning glükosinolaatide sisalduse tõttu pärsib ka patogeenide levikut. Kasvatatakse ka meetaimena.
Inkarnaatristik on üheaastane punakate dekoratiivsete õitega ristik, mis sobib vahekultuuriks eriti seetõttu, et seob liblikõielisena tänu juuremügarais olevatele mügarbakteritele ka õhulämmastikku ja rikastab niiviisi mulda lämmastikuga. Kasvatatakse ka ilu- ja meetaimena.
Aleksandria ristik on üheaastane valgete õitega ristik, mis sobib hästi vahekultuuriks liblikõielistele omase mügarbakterite abil õhulämmastiku sidumise võime tõttu. Aitab parandada mullaviljakust ja vähendada umbrohtumust ja haigustekitajaid.
Talvituvad vahekultuurid
Valge ristik sobib vahekultuuriks, kuna taime juurtel olevad mügarbakterid seovad õhulämmastikku ja rikastavad niiviisi mulda lämmastikuga. Kuna risiku varred on roomavad ja kasvavad võsundidena, suudab taim teisi umbrohtusid välja tõrjuda. Vähenõudlik ja madalakasvuline sort ‘Rivendel’ on ka hea meetaim.
Roosa ristik on roheväetiseks sobilik samuti hea lämmastikusidumise võime tõttu. Parandab mullaviljakust.
Punane ristik sobib vahekultuuriks. Lisaks õhulämmastiku sidumisele juurtel olevate mügarbakterite kaudu moodustab ta roheväetisena suure juuremassi.
Kui põhikultuur on vilja kandnud ja üles võetud, külva vahekultuur.
Külva tihedalt, et moodustuks suur biomass. Paremaks idanevuseks võid katta külvi kattelooriga.
Vahekultuur jääb talveks peenrale.
Vahekultuuri ei pea peenrast üles võtma. Selle võib järgmise põhikultuuri külvi eel sisse kaevata, katta komposti või mullaga.
Loe vahekultuuride kasvatamise kohta ka Maablogist.