Vahekultuuride kasvatamine teenib erinevaid eesmärke. Vahekultuurid parandavad mullaviljakust, vähendavad toitainete leostumist, takistavad umbrohtude kasvamist, parandavad mullastruktuuri ja vähendavad mullas levivaid haigusi. Haljasväetisena kasvatamisel lisavad vahekultuurid mulda toitaineid. Võimalus on ka kombineeritud kasutamine – kattekultuurina kasvatatud taimed viiakse haljasväetisena mulda. Vahekultuurid aitavad hoida mulla tervist ja vähendada taimekahjustajate levikut keemilise tõrjeta.
Kuidas kasvatada vahekultuure
Parim viis mulla tervist parandada on kasutada külvikordade vahel vahekultuure. Neid kasvatatakse aedviljadega vaheldumisi samal aastal ja külvama peaks neid kohe pärast seda, kui põhikultuur on koristatud. Ehk kui põhikultuur – hernes, redis, salat, varane kartul või ükskõik missugune aedvili, mida peamiselt kasvatasid, on vilja kandnud ja koristatud, külva vahekultuur. Külvata tuleb tihedalt, et moodustuks suur biomass.
Eriti kiirekasvulisi vahekultuure (valge sinep, kesaredis) võib peenrasse külvata ka kevadel enne aedviljade külvi või istutamist, samuti põhikultuuri külvi- või istutusridade vahele. Tärganud taimed kobestatakse mulda, kui nende pealsed on kasvanud u 3–5 cm pikkuseks. Taimede juured ja pealsed jäävad nii pinnasele väetiseks ning takistavad ka umbrohuseemnete idanemist ja tärkamist.
Vahekultuuride kasu
Vahekultuurid seovad toitaineid, nii on need järgnevatele kultuuridele mullast kergemini omastatavad. Erineva juurekavaga vahekultuurid aitavad tuua toitaineid ka mulla alumistest kihtidest pindmistesse kihtidesse.
Vahekultuuride kasvatamine pärsib umbrohtumust, pakkudes umbrohtudele vee, toitainete ja valguse pärast konkurentsi. Mõned kultuurid (näiteks rukis ja ristõielised) eritavad mulda ka mitmeid aineid (näiteks ristõielised eritavad glükosinolaate), mis pärsivad umbrohuseemnete idanemist ja tärkamist. Paljud suure lehemassiga ja kiire algarenguga kultuurid vähendavad päikesevalguse jõudmist mullale ning takistavad tänu sellele umbrohuseemnete idanemist.
Taimkattega pinnasest on vee erosioon väiksem. Katsete põhjal on kindlaks tehtud, et palja mulla ja taimekattega multši all on temparatuuri vahe u 20° (päikese käes oli katse ajal 36°). Must muld kuumeneb kiiresti ja niiskuse kadu on seetõttu suur. Multšitud pinnases on suurem mulla vee varu kevadeks kuna päike ja tuul ei avalda pinnale nii suurt mõju.
Vahekultuuride puhul ongi oluline silmas pidada, et kasvatada võiks kiire algarenguga ja varajase tärkamisega kultuure, mis suudaksid kasvatada suure biomassi ka vähemsoodsa sügise puhul. Talvituvate vahekultuuride puhul on sobiv külviaeg kohe peale põhikultuuri koristamist, kuid mitte hiljem kui augusti keskpaigas. Mittetalvituvate vahekultuuride nagu näiteks valge sinepi, kaera ja kesaredise külviaeg võib sooja sügise korral ka veidi hilisemaks jääda.
Samuti on väga tähtis mitte kasvatada selliseid liike, mis on samast sugukonnast nagu põhikultuur ehk näiteks kui kasvatate ristõielisi saagikultuure nagu kapsas, kaalikas, redis, naeris, siis ei tohiks vahekultuuriks olla ristõieline (näiteks valge sinep, kesaredis).
Mittetalvituvad vahekultuurid
Külmaõrnad ehk mittetalvituvad vahekultuurid lagunevad talve jooksul. Neid ei pea sügisel mulda viima ja nende biomass jätab kevadeks maapinnale kaitsva multšikihi.
Keerispea on suurepärane vahekultuur, ilu- ja meetaim. Keerispeal ei ole ühiseid haigusi enamlevinud saagikultuuridega ja seetõttu sobitub ta hästi külvikordadesse. Vahekultuurina kasvatatakse teda mullaviljakuse parandamise eesmärgil, lisaks pakub ta suurt konkurentsi umbrohtudele. Taim omab võimet muuta teistele taimedele mitteomastatav fosfor kättesaadavaks. Kui seeme külvata pärast varajaste põhikultuuride valmimist, siis jõuab ta veel ka õitseda.
Kesaredisel on suur ja tugev sügavale mulda kasvav peajuur, mis aitab vähendada mulla tihenemist. Ta seob toitaineid sügavamatest mullakihtidest. Kasvatab kiiresti suure rohelise lehestiku, mistõttu on hea umbrohtude allasuruja. Ristõielised vahekultuurid vähendavad haigustekitajaid mullas. Kesaredis hävib püsivate külmakraadide juures, taim kõduneb talvel ja jätab mulla kobedaks. NB! Kesaredis ei sobi eelkultuuriks ristõieliste perekonda kuuluvatele taimedele- redis, kaalikas, kapsas, naeris, sinep jt.
Valge sinep on hea umbrohtude allasuruja. Seob toitaineid sügavatest mullakihtidest, parandab mulla struktuuri ning glükosinolaatide sisalduse tõttu pärsib ka patogeenide levikut. Kasvatatakse ka meetaimena. NB! Valge sinep ei sobi eelkultuuriks ristõieliste perekonda kuuluvatele taimedele- redis, kaalikas, kapsas, naeris jt.
Inkarnaatristik on üheaastane punakate dekoratiivsete õitega ristik, mis sobib vahekultuuriks eriti seetõttu, et seob liblikõielisena tänu juuremügarais olevatele mügarbakteritele ka õhulämmastikku ja rikastab niiviisi mulda lämmastikuga. Kasvatatakse ka ilu- ja meetaimena.
Aleksandria ristik on üheaastane valgete õitega ristik, mis sobib hästi vahekultuuriks liblikõielistele omase mügarbakterite abil õhulämmastiku sidumise võime tõttu. Aitab parandada mullaviljakust ja vähendada umbrohtumust ja haigustekitajaid.
Kaer on üheaastane kiirekasvuline teraviljakultuur. Kaera biomass laguneb aeglaselt, jättes kevadeks maapinnale kaitsva multšikihi ja juurte poolt kobestatud mulla. Sobib ka kasvuhoonesse külvamiseks.
Tatar ‘Aiva' on üheaastane, kiirekasvuline ja suhteliselt vähenõudlik kultuur. Vahekultuurina tõrjub väga hästi umbrohtu (ka orasheina) ning muudab fosfori järgmistele kultuuridele kättesaadavaks. Lisaks ei ole tatral meil levinud saagikultuuridega ühiseid haigusi.
Talvituvad vahekultuurid
Talvitute vahekultuuride eelis on see, et nad kasvavad ja tagavad pinna kaetuse pikema aja jooksul, kindlustades põhikultuurile ka rohkesti toitaineid. Talvitunud biomass viiakse mulda kevadel enne järgmise kultuuri külvi.
Valge ristik sobib vahekultuuriks, kuna taime juurtel olevad mügarbakterid seovad õhulämmastikku ja rikastavad niiviisi mulda lämmastikuga. Kuna risiku varred on roomavad ja kasvavad võsundidena, suudab taim teisi umbrohtusid välja tõrjuda. Vähenõudlik ja madalakasvuline sort ‘Rivendel' on ka hea meetaim.
Roosa ristik on roheväetiseks sobilik samuti hea lämmastikusidumise võime tõttu. Parandab mullaviljakust.
Punane ristik sobib vahekultuuriks. Lisaks õhulämmastiku sidumisele juurtel olevate mügarbakterite kaudu moodustab ta roheväetisena suure juuremassi.
Vahekultuurid sobivad ka kasvuhoonesse
Vahekultuure saab edukalt kasvatada ka kasvuhoones, kus nad aitavad parandada mullaviljakust ja pärssida haigustekitajate levikut, mis on tingitud sama kultuuri pidevalt ühel kohal kasvatamisest. Sügisel tasub kohe peale saagikoristust külvata kasvuhoonesse kiirekasvulisi vahekultuure nagu kaer, valge sinep ja kesaredis. Nende vahekultuuride seemned idanevad kiiresti ja kasvavad kasvuhoones kuni talvekülmadeni. Siis taimik küll hukkub, aga jääb mullapinnale järgmiseks aiahooajaks multšiks. Kevadel saab sinna tomati-, kurgi- ja paprikataimed istutada. Tiheda kaeramultši võiks siiski enne uute taimede istutamist mulda kaevata.
Loe vahekultuuride kasvatamise kohta ka Maablogist.
Kasvata vahekultuure aedviljadega vaheldumisi.
Külva kohe, kui põhikultuur on koristatud.
Külvata võib ka kevadel enne aedviljade külvi või istutamist, samuti põhikultuuri külvi- või istutusridade vahele. Tärganud taimed kobestatakse mulda.
Külva vahekultuure (kaer, valge sinep ja kesaredis) kasvuhoonesse. Külva kohe, kui saak on koristatud.
Paljud vahekultuurid (ristikud, keerispea, tatar) on ka head meetaimed.
Keerispead ja inkarnaatristikut võib külvata ka lillepeenardesse. Sobivad ka erinevatesse lilleseemne segudesse.