Lahendus traatusside tõrjeks

Feromoonpüünis “Bio Plantella Stop: traatussid” on spetsiaalselt välja töötatud traatusside kahjustuste vähendamiseks koduaedades juurviljade kasvatamisel ja muru hooldamisel. “Stop: traatussid” on mõeldud traatusside mehaaniliseks tõrjeks aedades ja põldudel.

Traatussid kahjustavad kartulit, porgandit, peeti, sibulat ja teiste juurvilju. Samuti murutaimi, kui muru on rajatud rohumaale. Traatussid, naksurlaste vastsed, on tuntud oma apla toitumisharjumuse poolest, kahjustades taimede juuri, sibulaid ja mugulaid. Nende tõrjumine on keeruline, kuna arengutsükkel kestab mitu aastat ja nad elavad pinnases.

Toode “Stop: traatussid” aitab bioloogiliselt kahjurite levikut jälgida ja piirata nii väikeaia peenardes kui suuremal põllul. “Bio Plantella Stop: traatussid” on  feromoonipõhine püünis, mis meelitab ja vähendab traatusside populatsiooni. Feromoonpüünis meelitab naksurlased, ehk täiskasvanud mardikad, spetsiaalsetesse lõksudesse ja aitab seeläbi vähendada traatusside populatsiooni. Feromoonpüünis on hea bioloogiline meetod kahjurite jälgimiseks, aidates kaasa aia tervisele ja taimede saagikuse hoimisele.

Miks kasutada “Stop: traatussid” feromoonpüünist

• Koduaedade ja põldude kaitsmiseks traatusside kahjustuste eest. Aitab hoida aia tervist ja taimede saagikust.
• Sobib kasutamiseks juurviljade kasvatamisel ja muru hooldamisel. Kaitseb kartulit, porgandit, peeti, sibulat ja teisi juurvilju, samuti murutaimi.

• Tõhus peibutav feromoon: feromoonpüünis meelitab täiskasvanud naksurlased (mardikad) lõksudesse, vähendades nii traatusside arvu.

• Tõhus ja keskkonnasõbralik meetod kahjurite jälgimiseks ja nende leviku piiramiseks. Feromoonkapsel on lõhnatu ning ei ahvatle loomi.

• Taaskasutatav püünis: püünist saab täita, kasutades ilmastikukindlat lõksu pikema aja jooksul. Keskkonnasäästlik!

Naksurlaste elutsükkel

Kahju teevad taimedele peamiselt traatussid ehk naksurlaste vastsed.

Eestis on kokku umbes 70 liiki naksurlasi, kelle hulgas on erineva elutsükliga liike. Mõne naksuriliigi vastsed hävitavad teiste kahjurite vastseid ja on kasulikud putukad. Aiataimi kahjustavate liikide hulka kuulub näiteks Agriotes lineatus L., Agriotes obscurus L. ja Corymbites aeneus L. Nende liikide vastsed ehk traatussid on tülikaks aia- või põllukahjuriks.
Naksurlased kahjustavad taimi kogu kasvuperioodi vältel. Suurimat kahju tekitavad nad tärkamise ajal taimede tõusmetele ja hävitavad taimede juuri, närides koridore juurviljade mugulatesse. Eriti peedi- ning porgandijuurikatesse või kartulimugulatesse.

Tavaliselt seostatakse naksurlaste kahjustust heintaimede põlluga, aga ka umbrohtunud aiamulda, eriti orasheinaga aiamulda. Rohukamar pakub naksuritele varjet ja neid meelitab erituv süsihappegaas. Naksurlastele ei meeldi põud, elupaigaks eelistavad niiskeid alasid ja huumuserikkaid muldasid. Mardikate iseloomulikuks tunnuseks on võime pärast selili kukkumist püsti hüpata.

Traatusside areng kestab 3-5 aastat ja selle aja jooksul läbivad nad mitmeid etappe.

Talvituvad nii mardikad kui vastsed. Vastsed on kõigesööjad ja kuuluvad pinnasekahjurite hulka. Traatussid on umbes 25 mm pikkused liikuvad, kollased või pruunid kolme paari lühikeste jalgadega, kõvade kestadega ussikesed.

Areng

Pärast talveund ilmuvad esmalt isasmardikad, neile järgivad paarituvad emased. Emased valmikud munevad mulla pealmisesse kihti kevadel ja suvel: umbes aprilli keskel kuni juunini, ja surevad varsti peale munemist. Iga emane võib muneda kuni mitusada muna. Muna kest on õrn, mistõttu ka kerge puutumine vigastab seda ja peatab edasise arengu.

Vastsed

Umbes 5 nädala pärast kooruvad vastsed.

Vastsed hakkavad toituma umbes 40 päeva pärast koorumist. Traatussid kahjustavad taimejuuri, mugulaid ja seemneid.

Vastne võib elada mullas 1-2 aastat, mõnikord 3 kuni 5 aastat, enne kui muutub täiskasvanud mardikaks. Selle aja jooksul vahetavad nad kesta kuni 15 korda, kasvades järjest suuremaks. Vastsed on kõvade kehadega, mis muudab nende hävitamise keeruliseks. Nad võivad elada sügaval pinnases ja liikuda erinevates mullakihtides.

Need vastsed muudavad taimed nõrgemaks ja vastuvõtlikumaks haigustele. See faas on kultuurtaimedele kahjulik, sest see võib viia kogu saagi hävimiseni.

Mardikad

Täiskasvanud mardikad ilmuvad tavaliselt 3-5 aasta pärast, olles valmis paarituma ja uut põlvkonda looma. Suve lõpus, vastsed nukkuvad pinnases ja lahkudes kevadel noormardikatena. Täiskasvanud mardikad talvituvad enne mullapinnale ilmumist.

Kartulid

Kartulimugulatesse ilmuvad siledad, kitsad augud, mis ulatuvad sügavale, muutes kartulid vastuvõtlikuks mädanemisele. Kartulimugulate kahjustumine võib põhjustada mädanemist. Kahjustatud mugulad ei sobi tarbimiseks ja nende säilivus väheneb. Lisaks pidurdab kahjustatud juurestik taimede kasvu ja vähendab saagikust.

Porgandid

Porgandite juurtesse ilmuvad kitsad tunnelid, mis võivad deformeerida juurikaid ja muuta need vastuvõtlikuks haigustele. Kahjustatud porgandid on tihti deformeerunud, ebaühtlase kujuga ja nende kvaliteet halveneb märgatavalt. Porgandite koor on kahjustatud, mis takistab toitainete omastamist ning muudab juurviljad vastuvõtlikumaks haigustele. See võib põhjustada juurikate kiiremat riknemist ning vähendada saagikust. Lisaks võivad traatussid kahjustada lisajuurte arengut, mis põhjustab porgandite kasvu pidurdumist.

Sibulad

Sibulakoorel on näha närimisjälgi ja auke, mis vähendavad nende säilivust ning suurendavad mädanemise ohtu. Traatussid võivad kahjustada sibulate juuri, mis halvendab taimede vee ja toitainete omastamist, põhjustades kasvu pidurdumist ning sibulataimede üldist nõrgenemist.

Kahjustatud sibulad muutuvad vastuvõtlikumaks erinevatele haigustele, sealhulgas seen- ja bakteriaalsetele nakkustele, mis võib kaasa tuua kiire mädanemise ning saagi kaotuse.

Alternatiivsed tegevused traatusside tõrjumiseks

Tulemuste parandamiseks võib kasutada ka näiteks mullaharimist, külvikorda ja kasulikke nematoode, mis aitavad traatusside tegevust häirida.

Järjepidev kasutamine on edu võti. Oluline on püüniste kasutamisel olla järjekindel, sest tulemused on näha tavaliselt kolmandaks aastaks.

Kuidas vältida traatusside levikut põllul

Traatusside edukaks tõrjeks on hea teada täiendavalt alternatiivseid meetodeid nagu  mullaharimine, külvikorda ja kasulikke nematoodid, mis aitavad häirida traatusside elutsüklit ja vähendada nende arvukust.

Mis aitab traatusside vastu? Integreeritud taimekasvatuspõhimõtete järgimine. Ehk kombineerida bioloogilisi, keemilisi ja agrotehnilisi meetodeid.
Esiteks, intensiivne mullaharimine – kaevamine ja kobestamine, mida tuleks teha kuiva ja sooja ilmaga. Teiseks on tähtis on varajane külv ja külvikord, milles kasvatatakse traatussidele mitteatraktiivseid taimi. Kolmandaks leida lahendus seemnete külvieelseks töötlemiseks ja tärganud taimede pritsimiseks. Olemas on bioloogilised vahendid mahekasvatajale kuid efektiivseks võib osutuda ka insektitsiidide kasutamine, mille puhul tuleb tähelepanelikult järgida ohtusnõudeid.