Sibullilled tunnevad end hästi mitmel pool
Paljud sibullilled tunnevad end hästi ka potis, rõdukastis või mõnes muus nõus. Anumates saad taimele pakkuda just neid tingimusi, mida ta oma arenguks vajab, näiteks kasvatada liilialiike rododendronitele mõeldud kergelt happelises substraadis.
Kui soovid varajasi õisi, pista nartsissi-, tulbi- või hüatsindisibulad juba talve lõpul potti mulla sisse. Soojade ilmade saabudes tõsta potid päevaks rõdule või terrassile, et taimed saaksid päikest nautida ja õiepungi paisutada.
Õitsvaid anumaid on alati lihtne ümber paigutada ja sättida sinna, kus taimede ilu kõige paremini esile tuleb või kus parasjagu õisi napib, kasvõi näiteks püsikupeenrasse. Anumas kasvatamise poolt räägib ka asjaolu, et äraõitsenud ja inetuks muutunud taimedel saab aianurgas rahulikult kolletuda lasta.
Soojalembestele sibullillede liikidele on potis kasvamine elukindlustuse eest. Istuta näiteks tuttliilia (Eucomis), neriine ehk näkilill (Nerine), lille kroonlauk (Tulbaghia violacea) või harilik kalla (Zantedeschia aethiopica) potti ja kaeva see kevadel koos taimega aiamulda. Sügisel enne öökülmade saabumist kaeva pott välja ja vii taim koos potiga jahedasse hoiuruumi talvituma.
Sibullilled – hea teada!
Kui valid sibullillede jaoks potti, võta kindlasti selline, mille põhjas on paraja suurusega auk, siis pääseb üleliigne vesi potist välja.
Täida pott vett hästi läbilaskva kasvusubstraadiga.
(Taskuatlas “Sibullilled”, Frank. M. Von Berger)
