Miks külvatud muru ei tärka?
Muru idanemiseks on olulised kaks komponenti: niiskus ja soojus. Olulisem on niiskus, sest kuivas mullas ei hakka seemned idanema. Mulla niiskusesisaldust tuleb kontrollida pidevalt, sest kui muld seemnete idanemise ajal kas või korraks läbi kuivab, hävinevad juba idanema hakanud seemned ja külv tuleb uuesti teha. Niiskust on kõige lihtsam kontrollida sõrmega. Kui sõrm külvisügavuselt mulda torgata, peab niiskust olema tunda.
Kastmisnorm
Kastmisnorm (ühel korral 1 m² suurusele pinnale antav veekogus) sõltub vanusest ja mulla lõimisest. Kõige tundlikum on niiskuse puuduse suhtes värskelt tärganud muru. Nõrgalt arenenud juurkava tõttu ei saa noored taimed ise sügavalt vett kätte. Seetõttu on vaja kasta mitu korda nädalas, ühekordse kastmisnormiga 10 mm so 10 l/m². Pärast kastmist peab muld olema 5-6 cm sügavuselt niiske. Vanema muru puhul piisab ühekordsest tugevast kastmisest nädalas. Soovitav kastmisnorm 20-25 mm.
Pärast kastmist peab muld olema 10-15 cm sügavuselt niiske. Kastmiskordade arv ja kastmisnorm sõltuvad ka mulla lõimisest. Kergetes liiv- ja saviliiv muldades liigub vesi kiiresti sügavamatesse mullakihtidesse, mistõttu need vajavad kastmist sagedamini ja väiksema normiga kui raskemad liivsavi mullad.
Üldiselt kehtib kastmise juures reegel, et kastetakse harvemini ja korraga rohkem.
Külvatud muru kastmine
Veidi erinev on värskelt külvatud muru kastmine. Siin ei tule lugeda mitte kastmiskordi, vaid jälgida et muld oleks pidevalt (kogu ööpäeva vältel) seemnete külvisügavuselt niiske. Selle vastu eksitakse pidevalt ja see on peamine põhjus, miks põuastel suvedel külvid ikalduvad. Suvepäike kütab musta mulla kiiresti tulikuumaks, mille tagajärjel mullas olev vesi aurub. Kui kastmisega hilinetakse, siis seemneidu kuivab ja sellest seemnest enam taime ei kasva.
Mulla niiskust saab hinnata kõige paremini, kui torgata näpp mulda. Mulla niiskus peab olema näpuga tuntav. Kastmise juures on vaja jälgida, et vihmutitest tulev veehulk ei ületaks mulla vee-imamisvõimet. Kui on märgata, et vesi hakkab maapinnal voolama, tuleb kastmisesse teha paus ja reguleerida kastmissüsteemi veetootlust väiksemaks.
Kasta on soovitav varahommikul või varastel õhtutundidel, kui päevane palavus on järgi andnud. Keskpäevane kastmine on suure aurumise tõttu väheefektiivne. Õhtul hilja kastes jääb pind ööseks märjaks, mis soodustab nakatumist seenhaigustesse.
Mulla temperatuur
Kui mulla niiskusesisaldusest sõltub külvi õnnestumine, siis mulla temperatuurist oleneb idanemise kiirus. Kõige kiirem on see temperatuuril +15°C ja rohkem. Seemned tärkavad siis 10-21 päeva jooksul. Seemneid võib julgelt külvata ka optimaalsest jahedamasse mulda, kuid siis vahemik külvist kuni tärkamiseni pikeneb. Näiteks mulla ööpäeva keskmise temperatuuri langedes alla +10°C kulub taimede tärkamiseks aega kaks korda rohkem, kui +15°C juures. Madal mullatemperatuur on just varakevadel (aprillis ja maikuu alguses) põhjuseks, miks tärkamine venib. Muld pole siis veel pärast talve jõudnud üles soojeneda.
Vaata videost, kuidas rajada muru ja kuidas vabaneda samblast.
