Igaüks saab õiget tehnikat tundes komposti valmistada ning selle abil taimede kasvupinnast parandada. Kompostiks on vaja biolagunevaid jäätmeid ning piisavalt õhku, niiskust, süsinikku ja lämmastikku. Lämmastik tuleb rohelistest köögi- ja aiajäätmetest või sõnnikust (näiteks Kanakaka). Süsinik tuleb lehtedest, oksapurust, männiokastest, saepurust. Kompostides saad oma koduaia rohepöördega kohe algust teha.
Kompostimise kasud
- Kompost vähendab prügi. Aias ja köögis tekib biolagunevaid jäätmeid, mida on kõige energia- ja keskkonnasäästlikum oma aias kompostida.
- Kompost on väetiseks ja mullaparandajaks, see aitab hoida niiskust ja pH-taset. Ühelt poolt saavad taimed kompostmullast endale vajalikke toitaineid, teisalt aga paraneb komposti kasutamisega mulla struktuur, ja seda peetakse isegi olulisemaks. Toitaineid saab taimele vastavalt vajadusele juurde anda, aga mullastruktuuri parandamine on juba keerulisem, sest mikroorganismide tegevus sõltub paljude erinevate tegurite tasakaalust.
- Komposti valmistamisega väheneb vajadus kunstväetiste tootmiseks, mis on omakorda keskkonnasäästlik lahendus.
- Kompostida võib koos lastega – nii saab neile selgitada ainete ringkäiku looduses.
Nipid
- Kui alles alustad kompostimisega, ära torma kõige kallimat soojustatud kompostrit ostma. Alusta ajutisema lahendusega, et saada aru, kui suurt ja mislaadi lahendust sulle on vaja. Internetis leiab palju erinevaid lahendusi kompostikastide valmistamiseks. Tore on ise midagi enda kätega teha!
- Kompostima peaks kihiti: roheline kiht aia- ja köögijäätmeid, ja pruun kiht mulla, komposti, lehtede või pisikeste oksaraagudega. Toidujäätmete peitmine kihtide vahele ei meelita ligi linde. Ainult ühte liiki jäätmete korral kompostimine ei õnnestu. Pea ikka meeles: lämmastik (roheline), süsinik (pruun), õhk ja niiskus!
- Külmal ajal kata kompost, et saaksid materjali lisada ka lumisel ajal. Kuumaga kasta komposti, et oleks piisavalt niiskust lagunemisprotsessideks.
- Komposti hulka ei sobi: haiged taimeosad, mitmeaastaste umbrohtude juured, seemnetega umbrohud, kivisöetuhk, immutatud puidujäätmed, kemikaalid, kasside ja koerte väljaheited.
Kompostimise liigid
Kõige lihtsam on aiajäätmeid kompostida lihtsalt kompostihunnikus või lahtises kompostikastis. See viis ei sobi aga linna, kus kompostihunnikule tihti aias sobivat kohta ei ole ning selle lõhn teisi inimesi võib häirida. Köögijäätmed meelitavad ligi närilisi ja linde. Seepärast on kohalike jäätmekäitluseeskirjadega paljudes kohtades selline kompostimine keelatud.
Kinnises kompostris saab aga ka linnatingimustes oma jäätmeid edukalt kompostida. Selliseid kompostreid saab aia- ja ehituskauplustest. Valik on aga keeruline, sest hinnaskaala on lai. Enamasti on tootjate poolt toodete juures soovitused, mitmeliikmelistele peredele või missuguseks otstarbeks konkreetne komposter sobib. Küll aga võib siinkohal meenutada, et nagu teistegi toodete puhul, võib odavaima valikuga alt minna. Lisasoojustusega kiirkomposter pakub lahenduse ka talviseks kompostimiseks. See on komposti valmistamisel oluliselt kiirem kui tavaline kinnine komposter, aga ka oluliselt kallim.
Aiajäätmeid võib linnas kompostida ka lihtsalt augustatud kilekottides. Ühe-kahe aastaga on taimmaterjal, lehed ja oksapuru kõdunenud.
Eriti pühendunud kompostijad võivad kasutada ka vermikompostrit, kus elutsevad ussikesed samuti kiiresti ja efektiivselt kompostimistöö ära teevad. Selline komposter võib olla lausa köögis. Kompostiussikesed on aga koduloomad ja nõuavad tähelepanu ning hoolt.
Kompostimise abimehed
Et lagunemisprotsessi kiirendada, võib kasutada kompostikäivitit ja kompostimiskiirendit. 100 g käivitit võid puistata kihiti 5–10 cm vahedega kompostimassi sisse. Samuti võid seda 5%-lise lahusena (100 g / 2 l vett) pärast saagi korjamist pihustada mahalangenud õunapuulehtedele 5%-lise lahusena. 100 g = umbes kohvitassi täis ehk 1,5 dl. 250-500 ml kompostimiskiirendit võib segada 10 l vees, sellest piisab 1m³ rajatava või juba olemasoleva kompostihunniku töötlemiseks. Suuremat normi võib kasutada tselluloosirikka materjali nagu puulehtede, murujäätmete, kartulikoorte ja teiste köögiviljajäätmete puhul. Kui tegemist on segukompostiga, võib kasutada keskmist normi.
Kuidas kompostimine rohepöördele kaasa aitab
Prügilates tekib orgaanilise aine lagunemise tagajärjel kasvuhoonegaas metaan. Kui sinu taimsed jäätmed jõuavad prügimäe asemel kompostihunnikusse, tekib metaani oluliselt vähem. Samuti väheneb vajadus keemiliste väetiste järele, sest toitained, mis saagina maast üles võeti, lähevad kompostina maasse tagasi. Lisaks aitab kompost kaasa mullaelustiku mitmekesisusele. Heas mullas kasvavad taimed on aga vastupidavamad ja tervemad. Vähem jäätmeid ja rohkem kasu – kompostimine on igati roheline!
