Seal, kus on viljapuid, on alati neid, kes soovivad maitsvast saagist samuti oma osa saada. Need on kahjurid. Selleks, et kahjuritega paremini toime tulla, on välja töötatud feromoonpüünised. Feromoonpüünistega kahjurite püüdmine on loodussõbralik meetod kahjuritõrjeks, kuna vähendab vajadust keemiliste tõrjevahendite kasutamiseks.
Kuidas feromoonpüünis töötab
Feromoonpüünise tööpõhimõte seisneb selles, et püünismajakesse paigutatud kapsel emasliblika lõhnaga tõmbab ligi kahjurite isasliblikaid, kes kleepuvad püünise liimipõhjale. Nii ei teki uut viljastatud kahjuripõlvkonda. Feromoonpüünised on liigispetsiifilised, mis tähendab, et näiteks õunamähkuri püünisesse lendavad just õunamähkuri, mitte teiste õunakahjurite liblikad. Püünis ei meelita kasulikke putukaid. Koduaedades on võimalik kahjurid feromoonpüünistega välja püüda. Suurtes tootmisaedades kasutatakse feromoonpüüniseid enamasti seireks. Kui on näha, et püünises on kahjurid, saab vajadusel kasutada muid tõrjemeetmeid nendest vabanemiseks. Samamoodi saab loomulikult talitada ka koduaias.
Mis on komplektis
Püünis kujutab endast väikest lamineeritud kartongist või plastist „majakest“, mille põhjale asetatakse mittekuivava liimiga sisepõhi ja sellele omakorda spetsiaalse lõhnaaine, feromooniga immutatud kummikapslike, mis meelitab püünisesse kahjuri isasliblikad, kes jäävad kinni liimipõhjale. Pakendis on kaks liimipõhja ja feromoonkapslit. Kui liimipõhi on putukaid täis ja neid enam sinna ei mahu, saad põhja ja kapsli asendada. Komplektis on ka kinnitusvahendid.
Millal feromoonpüünised üles riputada
Feromoonpüünis riputa üles viljapuu lääne- või lõunapoolsele küljele veidi päikese eest varjatud oksaalusesse kohta. Kahjurliblikate lendluse täpne aeg sõltub temperatuurist, kuid intensiivsem iga-aastane lendlusperiood on siiski määratav.
Õunapuude õitsemise ajal riputa üles õunamähkuri püünis. Kui õunapuud on õitsenud või väikesed õied veel küljes, riputa üles õunakoi püünis – nende liblikate lendlus kestab kaua ja jätkub tihti isegi augustis. Juulikuus riputa üles võrgendkoi püünis. Võrgendkoi sügisel kooruvad röövikud talvituvad puul munakilbi all ja asuvad kevadel kahju tegema.
Ploomimähkuri püünis riputa üles peale ploomipuude õitsemist – liblikate lendlus toimub siis ühe-kahe kuu jooksul kuni augusti alguseni välja.
Hernemähkuri püünis riputa üles herne õitsemise ajal juunis-juulis.
Püüniste täitumine ja edasised sammud
Jälgi igapäevaselt püünise olukorda. Kui püünises on liimile läinud kahjurliblikad, siis saad vajadusel otsustada, kas teostada keemilist tõrjet või piirduda liimipõhja vahetamisega uue vastu ning jätkata väljapüüki vaid püünisega. Liimile läinud liblikate piirarvu soovitused keemilise tõrje alustamiseks:
- Õunamähkur: nädala jooksul rohkem kui 5 liblikat püünise kohta
- Õunakoi: nädala jooksul rohkem kui 10 liblikat püünise kohta
- Õunapuu võrgendikoi: nädala jooksul rohkem kui 5-10 liblikat püünise kohta
- Ploomimähkur: nädala jooksul rohkem kui 10 liblikat püünise kohta
- Hernemähkur: 5-10 liblikat ööpäevas püünise kohta
Viljapuuaia kahjurid
Õunamähkuri väljaheidetega reostatud kaevetega õunad varisevad ja lähevad kergesti mädanema. Õunamähkuri kahjustuse reedab auk õunas, sealt on väljutatud pruuni näripuru. Väljaheidetega reostatud kaevandites võivad areneda bakterid ja hallitusseened. Kui soojust ja niiskust piisab, võivad need toota inimesele väga mürgiseid aflatoksiine. Seega on tervislikum ussiaugud enne õunte söömist või töötlemist õunast laialt välja lõigata. Õunamähkur kahjustab ka pirne, ploome ja kirsse.
Õunakoid muudavad suure osa saagist kasutamiskõlbmatuks: röövikud kaevandavad õuna sisemuses kitsaid väänlevaid käike, mis ulatuvad südamikuni. Ühte õuna kahjustab tavaliselt mitu, mõnikord isegi kuni 10-15 röövikut, kes muudavad viljaliha puiseks ja mõruks, nii et see ei kõlba enam süüa ega anna ka mahla.
Õunapuu võrgendikoi röövikud kahjustavad lehti ja see kurnab viljapuud. Kahjuri rohke esinemise korral väheneb saak ja puud on ebameeldiva väljanägemisega.
Ploomimähkuri röövikute poolt kahjustatud viljade kasv peatub ja need varisevad enneaegselt. Taolise ploomi lõhkilõikamisel on näha, et selle väljaarenemata luuseeme on suures osas söödud.
Vanematesse viljadesse tunginud paharetid toituvad aga viljalihast luuseemne ümbruses, kuhu tekib väljaheidetega täidetud õõnsus. Söödud ploomid nakatuvad puuviljamädanikku ning varisevad.
Vaata, millal ja millega pritsida kahjurite ja haiguste vastu.
Loe ka tõhusate taimekaitsevahendite kohta.
