Teod ja nälkjad on paljude koduaedade nuhtluseks. Nad on öise tegevusega loomad, kelle poolt tehtud kahjustused ilmnevad alles hommikul, mil teod ise on juba lahkunud ja peitu pugenud. Teod vajavad paljunemiseks rasket, niisket ja happelist mulda. Nad munevad niisketesse varjulistesse paikadesse. Valmikud talvituvad mullas ja kõdus. Teod ja nälkjad levivad inimese kaasabil koos mulla ja taimedega ning paljunevad väga kiiresti. Tigude tõrje on pikaajaline töö, mis on edukas mitmete meetodite järjepideval kombineerimisel.
Ebasoodsate tingimuste loomine
Kõigepealt tuleks luua oma aias tigudele võimalikult ebasoodsad elutingimused. Regulaarne mullaharimine soojade päevadega, mil teod on mulla pinnal või ülemistes kihtides, hävitab tigusid mehaaniliselt ja jätab nende mune röövtoiduliste ning kuiva kätte. Mulda võib segada sõmerat liiva, mis aitab parandada mulla struktuuri. Samuti võib mulda lubjata, sest teod armastavad happelist mulda, mida lubi suurepäraselt neutraliseerib. Ümbruskonda peab hoidma puhtana – eemaldada tuleb kõik, mis aitab tigudel paljuneda: prahi- ja kivihunnikud, lauajupid. Ka lopsakas umbrohi on tigudele toiduks. Haljastuse planeerimisel tuleb arvestada, et suurema lehepinnaga on tigudele heaks pelgupaigaks. Tuues aeda uusi taimi, peaks hoolikalt kontrollima enne istutamist juurepalli ega seal pole tigude mune.
Looduslikud vaenlased
Teod on oluline toit siilidele, konnadele (eriti kärnkonnadele) ja mitmetele lindudele, näiteks rästastele. Rästad kasutavad tigude purustamiseks kive “alasina”. Kui siilidele aeda toitu ja rästastele marju jätta, siis võib tigude hävitamises nende abile loota.
Tigude tõrje püünisega
Kaupluses on saadaval tigude tõrje jaoks mõeldud tigude püünised. Põhimõtteliselt võib sellise teha ka ise käepärasest anumast, nt jogurtitopsist. Poes saadaolev lõks sulandub aga peenrasse ja näeb kenam välja. Püünis tuleb kaevata maasse nii, et serv jääks pisut maapinnast kõrgemale, et mitte püüda kasulikke jooksiklasi ja muid putukaid, kes on ise tõhusad kahjurite hävitajad. Püünisesse tuleb kallata õlut või pärmi ja piima segu. Kaas pannakse peale, nii et teod sisse saaksid. Õlles leiduv pärm meelitab sööma, alkohol aga tapab. Piima puhul upub kahjur piimasse. Lõkse tuleb tühjendada 2-3 päeva tagant ja panna nendesse uus segu.
Eksootilisemad tõrjemeetodid
Mõnedes riikides kasutatakse tigude tõrjeks vaskpleki ribasid. Vask reageerib limaga, tekitades närvisüsteemi häire, mis meenutab elektrišokki. Eriti hea on selliseid ribasid kasutada ümber tõstetud peenarde või taimejuurte. Samuti kasutatakse tõrjevahendina elektrikarjust.
Tigude korjamine
Kõige lihtsam meetod järjepidevaks tigude tõrjeks on tigude ärakorjamine, soovitavalt hilja õhtul taskulambi valguses. Kokkukorjatud teod saab hävitada, valades neile keeva vett või puistates üle ohtra mineraalväetisega. Surnud teod võib matta kompostihunnikusse. Samuti hävitab tigusid muru niitmine.
Tigudevastane haljastus
Haljastuses võib kasutada taimi, mis tigudele ei meeldi – näiteks bergeenia, iiris, kurekell, kurereha, saialill, tsinnia jne. Teod ja nälkjad ei salli kui peenrale on laotatud multšiks koi- ja soolikarohtu, sidrunmelissi, münte, orasheina, tammelehti, kuuse- ja männiokkaid.
Barjäärid
Peeneteraline materjal – liiv, puutuhk, kruus, männiokkad, kohvipaks, purustatud teokarbid, purustatud laavakivid on tigudele raskesti ületatavaks takistusribaks, millel liikudes nende limanäärmed kuivavad, näiteks Baltic Agro looduslik tigude tõrjevahend. Tigu dehüdreerub ja hukkub. Selliseid barjääre saab ehitada ümber kaitstavate taimede. Ka värske mereadru sool ei meeldi tigudele. Takistusribasid peab aga pidevalt uuendama, sest neid leotab vihm, puhub laiali tuul, ja kui rohi neist läbi kasvab, pääsevad ka teod barjäärist üle.
Tigude ja nälkjate tõrjegeel on värvusetu ja lõhnatu mittemürgine geel, mille moodustatud kaitsebarjäär ei lase tigudel ja nälkjatel taimi hävitada.
Tõrjegraanulid
Kaupluses on saada ka erinevaid mürgigraanuleid, mida saab kasutada, kui looduslikud vahendid enam ei aita. Enamus tänapäevaseid graanuleid sisaldavad ka lindudele ebameeldivaid aineid, nii et need on lindudele ohutud. Küll aga peab olema ettevaatlik lemmikloomade ja väikelaste puhul ning jälgima, et nad mürgigraanulitega kokku ei puutuks.
