Viimaste aastate ühed tülikamad külalised Eesti koduaedades on võõrnälkjad eesotsas hispaania teeteo ja mustpeanälkjaga. Võõrnälkjate tõrjumine on keeruline ja kannab vilja pikema aja vältel mitut meetodit kombineerides.
Kuidas võõrnälkjad meie aedadesse jõuavad
Eesti aianduses oli veel mõnikümmend aastat tagasi nälkjate kahjustusi suhteliselt vähe. Kahjurite massiline levik sai hoo sisse koos rahvusvahelise taime- ja istikuäri kasvuga, mil erinevate piirkondade potitaimed, mullad ja substraadid hakkasid sagedamini liikuma. Ühelt maalt teisele reisimine võimaldas uutel liikidel nagu hispaania teetigu ja mustpeanälkjas jõuda ka meie aedadesse. Kui kliima oli veel mõni aeg tagasi nälkjatele piiravaks teguriks, siis viimaste aastate pehmed talved ja soojad, niisked kevadsuved on nende levikut vaid soodustanud. Aedades, kus kord on sobivad tingimused tekkinud, suudavad need võõrnälkjad kiiresti paljuneda ja jäävad sinna püsima ka järgnevateks hooaegadeks. Isegi paari isendi või väikese munakogumi aeda sattumisest piisab, et probleem kiirelt kontrolli alt väljuks.
Kuidas nad aias tegutsevad
Võõrnälkjad on väga laia toidulauaga kahjurid. Eriti maitsevad neile mahlakad köögiviljad — lehtsalatid, kurgid, suvikõrvitsad, kapsad. Samuti kahjustavad nad noorte viljapuude võrseid, ilutaimi, seemikuid, marju ja lagunevaid puuvilju. Kahjustused ilmnevad närbunud, auklike või täiesti ärasöödud lehtede ja võrsetena.
Hispaania teetigu (Arion vulgaris) on silmapaistvalt suur, kuni 15 cm pikkune. Tema värvus võib olla varieeruv — oranžist kuni tumedate pruunikate toonideni. Lima on oranžikas ja väga viskoosne. Üks hispaania teetigu võib muneda kuni 400 muna, mis kooruvad 3,5–5 nädala jooksul. Noored nälkjad saavutavad suguküpsuse juba kuue nädala pärast.
Mustpeanälkjas (Krynickillus melanocephalus) on väiksem, tavaliselt kuni 6 cm pikk, helehallika kehaga ning iseloomuliku musta pea ja tundlatega. Tema lima on vesine ja läbipaistev.
Ennetamine on parim kaitse
Kuna võõrnälkjad satuvad aeda tihti inimese abiga, on ennetus võtmetähtsusega:
-
Väldi taimede toomist piirkondadest, kus võõrnälkjad on teadaolevalt levinud.
-
Uued taimed aseta karantiini — hoia neid 5 nädalat eraldi, jälgi ja kontrolli, kas ilmuvad välja nälkjad või nende munad.
-
Kontrolli ja puhasta mullapalle enne istutamist.
-
Hoolda aeda regulaarselt — niida muru, kobesta peenraid ja eemalda vanad taimejäänused.
-
Väldi aiajäätmete viimist loodusesse — komposti oma aias või kasuta jäätmejaama teenuseid.
Karantiini võid korraldada nii: seo mullapalli ümber kilekott, kinnitades selle tihedalt ümber istiku varre ja kontrolli aeg-ajalt, kas kilekoti sees on munadest koorunud nälkjaid. Hoia istikut sobivas kohas (valgus, temperatuur) ja kasta.
Looduslikud arvukuse vähendajad, kes neid toiduks kasutavad, ei suuda neid masspaljunemise puhul märkimisväärselt vähendada. Teatud hulga mune söövad mardikad, noori teetigusid söövad veidi ka siilid ja kahepaiksed, kuid kui siilil on piisavalt vähem limaseid toidupalu, siis eelistab ta neid. Biotõrjes on katsetatud aiajooksikute arvu suurendamist, nemad on munade sööjana teetigude arvukust üsna edukalt ohjeldanud.
Tõrje: järjepidavus toob tulemuse
Kui võõrnälkjad on juba aias kohal, tuleb tegutseda järjekindlalt:
-
Korjamine: Hommikuti või vihmase ilmaga on nälkjad kõige aktiivsemad. Korjatud isendid hävita keeva veega.
-
Meelituspüünised: Aseta aeda õlleanumaid või arbuusikoorte tükke, kuhu nälkjad kogunevad.
-
Tõkestused: Madalad metalläärised või siledad plaadid peenarde ümber võivad takistada nende levikut.
-
Kogukonnatöö: Räägi naabritega — ühine tõrje on alati efektiivsem.
-
Looduslikud vaenlased: Soodusta siilide, lindude ja mardikate tegevust oma aias.
Teomürk võõrnälkjate vastu eriti ei aita ja selle kasutamisel mürgitad asjatult oma keskkonda.
Võõrnälkjate hävitamise vahendid
Võõrnälkjatega toimetulekuks on välja töötatud spetsiaalsed vedelikud. Vedelikku pihustatakse 3-10 cm kõrguselt, 1-2 pihustivajutust otse nälkjale. Peale tabamust valgeneb nälkja limaskiht ning ta sureb mõne sekundi jooksul. Seejärel algab koheselt lagunemisprotsess, mille tulemusena tigu kängub väikseks mustaks moodustiseks, mille võib soovi korral utiliseerida või jätta loodusesse lagunema.
Käeoslev artikkel on koostatud Keskkonnaameti materjalide põhjal.
Loe ka: Tigude tõrje koduaias
