Eesti kodus peaks libedusetõrje vahendid igaks juhuks alati käepärast olema. Kord külmetab, siis sulatab… mine tea, millal jälle libedaks läheb. Kukkumisega pole mõtet riskida – parem juba leida oma kodule ja aiale sobiv libedusetõrjetoode ning soetada väike varu juba enne, kui päriselt libedaks läheb. Missugused tooted aitavad jääd ja libedust tõrjuda?
Liiv ja sool – vanad tuntud abimehed
Teada-tuntud libeduse ja jää tõrjujad liiv ja sool on odavad ja enamasti käepärast võtta. Liiv, mis jääb jalatalla ja jäätunud teepinna vahele, raskendab hõõrdumist, mistõttu tee ei tundu libe. Jääd liivaga sulatada ei saa, libeduse vastu aitab see küll. Liivatatud teel on samas kevadel kas suisa liivahunnikud või lihtsalt liivatolm. Liiv kandub koos jalanõudega tuppa, vajab koristamist ja võib kriimustada põrandapindu.
Sool (naatriumkloriid) sulatab nii lund kui jääd. Mida soolasem on vesi, seda aeglasemalt see jäätub. Kui muidu jäätub vesi 0-kraadise temperatuuriga, siis nt 20%-line soolalahus -16°C juures. Teepinnale puistatav sool muudab lume ja jää soolalahuseks, mis ei külmu nii kergelt. Soolaga kaasnevad aga ebameeldivad soolarandid jalanõudel. Ka võib sool rikkuda õrnemaid teepindu, näiteks unikivi. Lemmikute käpad hakkavad soolasel teel käies kipitama. Kui soolalahus satub taimedele, võib see tundlikumad taimed hävitada.
Graniitkillustik sobib kallakutele
Liivatamise täiendusena on populaarsust kogunud graniitkillustik, mis on oluliselt raskem ja ei hakka seetõttu tolmama. Ka püsib raskem killustik paremini nõlvadel ja kallakutel. Killustik aitab libeduse vastu, jääd sellega sulatada ei saa. Graniit on taaskasutatav: selle võib kevadel või isegi talvel, kui lumi-jää sulanud, kokku pühkida ja jätta järgmist libedat ootama. Samas on killustik liivast märksa kallim ja kallult raskem. Graniidiämbri tassimine ei sobi igaühele. Killustikul on teravad servad, mis valmistavad käppadele ebamugavust. Kui jää sulab, siis vajub killustik läbi vee teepinnale ja jääb uue külmumise korral jää alla.
Uued head lahendused: kaltsiumkloriid ja kergkruus
Uudsed jääsulatajad on valmistatud kaltsiumkloriidi baasil. Sulataja koosneb looduslikust kaltsiumkloriidist, veest ja aktivaatorist. Koostisosad reageerivad omavahel, ja selle tulemusel tekib soojus, mis sulatabki jääd. Kaltsiumkloriid sulatab jääd oluliselt kiiremini kui sool ehk naatriumkloriid, praktiliselt hetkega. Selle abil saab ka jäätumist ennetada. Peale suurt lume- või vihmasadu tuleb jääsulatajat siiski uuesti puistata. Taimedele, teepinnale ja käppadele on kaltsiumkloriid täiesti ohutu. See ei jäta soolarante, ei kahjusta betooni, kivisillutist ega asfalti (siiski ettevaatust puiduga – võib jätta laike). Suured helbed ei jää jalatsite külge. Jääsulataja toimib temperatuuril kuni -30°C. Jääsulatajat võib panna ka vihmaveerennidesse.
Looduslikust savist purustatud kergkruus tagab suurepärase haarduvuse jääl ja lumel, on kerge ja lihtne kasutada ega kahjusta keskkonda. See püsib kaua teepinnal ja sobib erinevatesse kohtadesse. Kruus on veest kergem ja ei vaju vee ja jää alla isegi siis, kui sula ja külm vahelduvad. Kerget kruusaämbrit jõuab tassida igaüks. Kergkruus ei tolma ja pole terav. Kui kergkruus kevadel kokku pühkida, saab seda kasutada mullaparandajana. Looduslikust savist kergkruusa valmistatakse Eestimaisest toorainest.
Sega kokku oma vajaduse kohaselt
Hea idee on valmistada päris oma kodu ja aia tingimustesse sobiv libedusetõrje segu. Näiteks võib segada kokku liiva ja soola või jääsulatajat ja graniitkillustikku. Sel moel tõrjub segu üheaegselt nii libedust kui sulatab jääd.
