Kasvuhoonekarilane põhjustab enim pahandust just kasvuhoones, nagu nimigi ütleb. Nad on vastupidavad kemikaalidele ja oma mitmes arengujärgus kaetud kaitsva vahakirmega. Nii on kasvuhoonekarilaste bioloogiline tõrje tihti ainus võimalus: tõrjume kahjureid nende looduslike vaenlaste ehk kasurite abil.

Kasvuhoonekarilane sööb ja muneb üheaegselt

Kasvuhoonekarilane on tüütu külaline, kellest on raske lahti saada. Kui tema juba oma pistmis-imemissuised mahlakasse lehekoesse surub, siis ta ei lõpeta enne kui kõht korralikult täis. Isegi munemise ajaks ei vaevu ta söömist lõpetama, sest suudab teha mõlemat korraga. Häirimise korral tõusevad valmikud küll valge pilvena lendu, kuid laskuvad taimele kiiresti tagasi.

Munast väljudes otsib kahvaturoheline lameovaalne vastne endale sobiva koha, surub suised taimekoesse ja asub ahnelt taimemahla imema, jäädes paikseks kuni vastseperioodi lõpuni. Kuna ta ei kavatse kogu selle aja jooksul sammukestki astuda, taandarenevad jalad ning keha ümber moodustub kaitsev vahabarjäär.

Kuigi taimemahla imevad nii valmikud kui vastsed, põhjustavad suurimat kahju vastsed, kes vajavad kasvamiseks palju toitaineid. Täiskasvanud ja vastsed eritavad toitudes rohkesti kleepuvat mesinestet. Suhkrut sisaldav eritis määrib taime ja sellel hakkab kasvama nõgiseen. Taimede fotosünteesivõime väheneb, saagikus kannatab ning taimede välimus on rikutud.

Karilased paljunevad soojas kasvuhoones pidevalt ja populatsioon võib kasvada hüppeliselt. Kui ühel taimel läheb kitsaks, asustavad nad usinasti uusi taimi ning levitavad pahatihti ka taimeviiruseid.

Kui karilased on kasvuhoone vallutanud, on neist raske lahti saada. Seetõttu on väga oluline nende varajane avastamine, et tõrjega mitte hilineda.

kasvuhoonekarilase tõrje
Kasvuhoonekarilane, foto: Jarmo Holopainen, Biotus

Karilase bioloogiline tõrje

Koduses kasvuhoones ei taha käsi kuidagi taimekaitsepritsi järele haarata. Lisaks on karilased muutunud paljude kemikaalide suhtes vastupidavaks ning karilase kõik arengujärgud on kaetud vahakirmega, mis samuti raskendab nende tõrjumist kemikaalidega.  Bioloogiline taimekaitse kahjurite looduslike vaenlastega on suurepärane viis vähendada kahjurite poolt tehtavat kahju taimedele ning kasvatada tervislikku, maitsvat saaki. Karilaste tõrjeks kasutatakse peamiselt röövlesta (Amblyseius swirskii), kiletiivalisi parasitoide (Encarsia formosa ja Eretmocerus eremicus) ning röövlutikat (Macrolophus pygmaeus). Kiilassilma (Chrysoperla Carnea) vastsed aitavad samuti karilase arvukust vähendada.

röövlutikas
Röövlutikas toitumas kasvuhoonekarilase nümfidest, foto Jack Dykinga CC BY-SA 3.0

Kuidas kasureid tellida?

Kasurid on elusorganismid ning nende tellimisel ja transpordil kehtivad seetõttu kindlad reeglid. Tutvu tellimise korraga.

Bioloogilised taimekaitsevahendid, erinevalt keemilistest, ei hävita taimedele kasulikke mikroorganisme. Nii on võimalik kasvatada parem ja kvaliteetsem saak, suurendada taimekasvatuse tootlikkust ja efektiivsust looduse enda toel.

Soovitused tõhusamaks bioloogiliseks tõrjeks

  • Kontrolli taimi regulaarselt (nt aseta valge paberileht taime alla ja raputa kergelt taime). Pööra eriti tähelepanu vanematele ja keskmise vanusega lehtedele.
  • Alusta bioloogilist tõrjet ennetavalt või esimeste kahjurite ilmumisel.
  • Piserda taimi peenepiisalise pihustiga enne kasurite levitamist.
  • Taga kasvuhoones taimedele ja kasuritele sobiv õhuniiskus.
  • Korda tõrjet vastavalt olukorrale.
  • Väldi kasvuhoones liiga kõrgeid temperatuure.
  • Taga taimedele optimaalsed kasvutingimusde, kastmine ja väetamine.
  • Hävita umbrohud kasvuhoonest ja lähiümbruses.
  • Taimejäätmete eemaldamine kasvuhoonest ja selle lähedusest.
Artikli autor on Baltic Agro profiaianduse nõustaja Ingrid Loddes