Aed vajab sügisväetist

Miks on fosfori- ja kaaliumirikas väetis vajalik

Mitmeaastased taimed hakkavad augustis valmistuma talveks - selleks on vajalik sügisväetistes sisalduv fosfor, kaalium ja mikroelemendid. Sügisväetis aitab okstel puituda, soodustab talveks varuainete moodustumist ja muudab sellega puud-põõsad, püsikud ja muru talvekülmale ja haigustele vastupidavamaks. Ühtlasi valmistab sügisväetis taimed ette järgmise aasta kasvuks, õitsemiseks ja saagi moodustamiseks. Oluline on väetada nii kevadel kui sügisel, kuid sügis- ja kevadväetis on erineva toimega.

Fosfor kiirendab viljade valmimist, tugevdab taimekudesid ja parandab talvekindlust.

Kaalium tugevdab rakuseinte ehitust ja muudab taime talvele vastupidavamaks. Kaalium alandab ka külmumispunkti, toimides omamoodi “antifriisina”. Lisaks soodustavad fosfor jakaalium õiealgete moodustumist, mõjutades nii järgmise aasta saagi suurust. 

Lämmastik. Suve lõpul antud lämmastik seevastu aeglustab viljade valmimist ja suurendab talvekahjustuste riski. Põhjamaades ei soovitata kasutada lämmastikuga sügisväetist, sest see muudab taimed külmaõrnaks. Kevadel peab aga väetises olema kindlasti lämmastikku, mis annab taimedele elujõudu ja paneb nad kasvama.Fosfor – ergutab juurestiku kasvu, on vajalik õite, viljade ja seemnete moodustamiseks.

Kaalium – soodustab suhkrute ladestamist, suurendab külma-, põua- ja haiguskindlust.

Kaltsium – on vajalik toitaine juurte kasvuks, mõjutab ainete tungimist rakku ja, suurendab nakkuskindlust.

Magneesium – kuulub klorofülli (pigment, mis annab taimele rohelise värvuse)  koostisesse, seega on oluline fotosünteesis. Väävel – määrab ära korrapärase taimekasvu, suurendab haigus- ja kahjurikindlust.

Mikroelemendid (boor, vask, raud, mangaan, molübdeen, tsink) osalevad taime eluprotsesside reguleerimises, kannavad hoolt taime terve ja kauni välimuse eest. 

  
Mida sisaldab sügisväetis

Baltic Agro aia ja muru sügisväetis sisaldab kõiki sügisperioodil taimedele vajalikke põhi- ja mikrotoiteelemente tasakaalustatud vahekorras. Väetises eo ole lämmastikku (N), fosforit on 8% ning  lisaks kaltsiumit, magneesiumi, väävlit ja parajal määral mikroelemente – boori, vaske, rauda, mangaani, molübdeeni ja tsinki. Väetise toime on pikaajaline. Kuna toitained vabanevad järk-järgult, on taimed nendega varustatud ka varakevadel, kui algab uus vegetatsiooniperiood. See väetis sobib ka okaspuudele ja hapulembestele taimedele nagu rododendronid, hortensiad, magnooliad, mustikad, kanarbik, eerikad jt.

Millal kasutada sügisväetist

Parim aeg on august teine ja septembri esimene pool, siis jõuavad taimed vajalikud toitained omastada enne kasvuperioodi lõppu. Taimed hakkavad siis järgmise suve saagiks õiealgeid moodustama ning vajavad selleks lisatoitaineid. Liiga hilja antud sügisväetis enam ei mõju, see on raha ja oma aja raiskamine.
Sügisväetis aitab roosidel puituda. Roosikasvatajad soovitavad väetada taimi augusti keskpaigast septembri alguseni. Normi võib jagada ka kaheks (2/3 augusti keskel, 1/3 septembri algul).

Augustis-septembris väetada sügisväetisega ka viljapuid, ilupuid-põõsaid ja muru. 
Maasikatele, vaarikatele, sõstardele-karusmarjadele  ja marjapõõsastele andke sügisväetist kohe pärast saagi koristamist, aga seda võib teha ka augustis. Sügisel väetamine valmistab viljapuud ja marjapõõsad ette järgmise aasta saagiks.

Kui muru on veel oktoobriski ilus roheline, siis võib seda veel vabalt väetada, kuna murutaimed kasvavad ja omastavad seega toitaineid. Muru sügisväetises võib siiski mõni protsent olla ka lämmastikku.

Kasutamine

Granuleeritud väetis laotada ühtlaselt laiali. Kobestage graanulid kohe mulla sisse, siis omastavad taimed väetist paremini. Puude ja põõsaste alla puistake väetist pisut ka üle võraaluse piiri. Hea oleks taimi pärast väetamist kasta, sest vesi viib toitained paremini juurteni. Paljud aiapidajad armastavad väetist puistata tunde järgi, kuid pakendil antud koguseid tasub siiski järgida. Eriti tundlikud on okaspuud, neile peab väetist väga täpselt doseerima. Sügisel, kui on niiskem ja jahedam, on soodne aeg istutamiseks. Fosfor- ja kaaliumirikast sügisväetist tasub segada ka istutusaugu mulla sisse.

Kui palju väetist 

Pakenditel on alati kirjas, kui palju iga taimerühm väetist vajab. Soovituslikke kasutusnorme pole mõistlik ületada.
Baltic Agro sügisväetise normid
Maasikad, vaarikad 40-50 g/m2  
Sõstrad, karusmarjad 40-50 g/m2 (80-125 g/põõsa kohta)
Viljapuud 80 g/m2
Roosid, rododendronid 50-60 g/m2
Okaspuud, kiviktaimlataimed 40 g/m2
Ilupuud ja -põõsad, hekitaimed 50-70 g/m2
Püsililled 30-50 g/m2
Muru 5-8 kg/100 m2
Potitaimed 1–2 kg/m3

* Et oleks lihtsam arvutada, jätke meelde, et üks kuhjaga supilusikatäis on umbes 20 g. Ühele marjapõõsale kulub 4-5 supilusikatäit ehk 80–125 grammi.

  

Kas väetis on vajalik? Mahe vs n-ö kunstväetis
Mineraalväetiste tooraine on loodusest pärit. Väetades anname koduaia mullale tagasi toitained, mida taimed on kasvamiseks ära kasutanud. Kui me ei taasta toitainete varu kasvupinnases, tekib mullas aastate jooksul toitainete puudus ja taimede kasv pidurdub. Ka ühe elemendi puudus võib põhjustada teiste vajalike elementide omastamist.
Tervete taimed vajavad kasvamiseks piisava toitainete varuga pinnast ning seda aitab teil säilitada väetamine.