Kevadel ja sügisel on soovitav murupind üle rehitseda, eemaldades nii varisenud lehed ja surnud taimeosad. Samal ajal toimub murupinna õhustamine, mille käigus murutaimede juured saavad õhku ja nad hakkavad paremini kasvama. Muru vajab niitmist 1-2 korda nädalas, mitte madalamalt kui 3,5 cm.
Kevadel, kui kasv on kiire, vajab muru tihedamat niitmist kui südasuvel, mil on sageli kuiv ja taimede kasv on aeglasem. Kui muru on jõudnud enne niitmist liiga pikaks kasvada, siis tuleb rohi pärast niitmist kokku riisuda. See on hea kompostimaterjal.
Kauni rohelise muru saladus peitub tasakaalustatud väetamises. Lämmastikule, fosforile ja kaaliumile lisaks vajab muru piisavas koguses väävlit, magneesiumi, rauda ja boori. Kasvava muru kevadiseks väetamiseks sobib kevadine muruväetis 2-3 kg/100 m²-le või muruväetis 2 kg/100 m².
Kevadine muruväetis ja muruväetis on kiiretoimelised ja neid peaks andma suvel veel 1 korra murule.
Pikatoimeeline muruväetis on pikaajalise ühtlase mõjuga spetsiaalne murude täisväetis. Osa lämmastikust on selles väetises aeglaselt lahustuva ühendina, mis laguneb mulla mikroorganismide mõjul, tagades lämmastiku järk-järgulise ja keskkonnasõbraliku lahustumisprotsessi. Seetõttu piisab kevadel antud toitainetest kogu suveks.
Pärast varakevadist muru tärkamist kuni suve keskpaigani (märtsist juulini) väetada 1-2 korda.
Väetis laotatakse ühtlaselt, soovitavalt kuivale murule. 4 kg 200 m² murule.
Sisaldab lämmastiku, fosforit ja kaaliumi tasakaalustatud vahekorras soodustades murutaimede kasvu kogu hooajal. Väetises sisalduv väävel tugevdab rohttaimi, eriti kergematel muldadel kasvavat muru.
Väetamisega võib alustada pärast taimede tärkamist. 4 kg piisab 200 m²-le.
Ühtlase ja kestva mõjuga granuleeritud täisväetis. Aeglaselt lahustuv lämmastik laguneb mulla mikroorganismide toimel, tagades lämmastiku järk-järgulise lahustumise. Lisaks on väetises sobivas vahekorras fosforit ja kaaliumi. Väetis muudab murutaimede juurestiku tugevamaks ja muru vastupidavaks haiguste, põua ja sammaldumise suhtes.
Kasutada pärast varakevadist muru tärkamist kuni juuli lõpuni. 4 kg piisab 200 m²-le.
Üks suuremaid nuhtlusi murus on sammal. Sammal hakkab levima siis, kui kasvutingimused on kõrreliste jaoks muutunud ebasobivaks. Seega võib pidada sammalt haige muru sümptomiks.
Sammal vallutab muru, kui:
Sambla tõrjeks tuleb likvideerida tema tekkepõhjused. Ainult väljakraapimine sambla levikut ei piira. Kui põhjust ei likvideerita, ilmub sammal kohe tagasi.
Sammaldumisele kalduvat murupinda peaks paar korda suve jooksul õhustama. Selleks võiks näiteks kasutada aiaharki, tehes murusse auke. Neisse aukudesse on hea rehitseda turba-liiva segu. Nii saavad juured hapnikku ja murutaimede kasv taastub. Samas on sambla kasv raskendatud.
Muru vajab päikesepaistelist või poolvarjulist kasvukohta. Maja põhjapoolsel küljel ja puude ja põõsaste all ei taha muru kasvada. Sellisel alal võiks kasvatada varju taluvaid püsikuid ja katta maapind koore- või kivimultšiga.
Mulla happeliseks muutumist saab ära hoida regulaarse lupjamisega lisades 2-3 aasta tagant aia- ja murulubja 5 kg/100 m².
Eriline abimees võitluses samblaga on aga samblaeemaldiga muruväetis. Samblaeemaldiga muruväetis puistatakse aprillist septembrini murule sammaldunud kohtadesse 2 kg/100 m² ja lastakse paar päeva mõjuda.
Selle väetise kasutamisel muutub lühikeseks ajaks järsult mulla pindmise kihi happesus. Seda sammal ei talu ja muutub mõne päeva pärast pruuniks ja kuivab. Pruunistunud sammal riisutakse murust välja. Tekkinud tühikud täita mullaga ning külvata peale uus muruseeme.
Pärast samblaeemaldaja kasutamist on kasulik muru täiendavalt väetada muruväetisega 2 kg/100 m². Sügisel augustis – septembris kasuta murutaimede talvekindluse tõstmiseks sügisest muruväetist 4 kg/100 m². Sügisväetises sisalduv fosfor ja kaalium on olulised taimede heaks talvitumiseks.
Sammaldunud muru eriväetis, mida kasutades alaneb lühikeseks ajaks järsult mulla pindmise kihi pH. Sammal ei talu kiireid pH muutusi ja tõmbub pruuniks. Samal ajal ergutab väetises sisalduv lämmastik muru head kasvu.
Kasutada pärast varakevadist muru tärkamist kuni suve keskpaigani (märtsist-juulini) 1-2 korda. Väetis puistatakse ühtlaselt kuivale murule sammaldunud kohtadesse ja lastakse paar päeva mõjuda. Pruunistunud sammal riisutakse murust välja. Tekkinud tühimikud murus täidetakse mullaga ja külvatakse peale uus muruseeme. Ei ole soovitav kasutada põua ja vihmaperioodi ajal.
4 kg piisab 120 m²-le.
Päikesepaistelisel suvepäeval aurub ööpäevas maapinnalt 3-5 mm vett (3 – 5 l/m²). Seetõttu võib sademetevaesel suvel pealmises mullakihis, kus paikneb enamus taimede juurtest, langeda niiskusesisaldus alla taimi rahuldavat taset. Väliselt muutuvad veepuuduse all kannatavad taimed sinakas-roheliseks ning pikema põuaperioodi korral ka pruuniks. Taimede turgor langeb, mida iseloomustab asjaolu, et murul kõndides, tõusevad taimed neile peale astumise järel tavapärasest aeglasemalt üles. Murule jäävad jäljed. Niiskuse puuduse likvideerimiseks muru kastetakse.
Kastmisnorm (ühel korral 1 m² suurusele pinnale antav veekogus) sõltub muru vanusest ja mulla lõimisest.
Kõige tundlikum on niiskuse puuduse suhtes värskelt tärganud muru. Nõrgalt arenenud juurkava tõttu ei saa noored taimed ise sügavalt vett kätte. Seetõttu on vaja noort muru kasta mitu korda nädalas, ühekordse kastmisnormiga 10 mm so 10 l/m2. Pärast kastmist peab muld olema 5-6 cm sügavuselt niiske.
Vanema muru puhul piisab ühekordsest tugevast kastmisest nädalas. Soovitav kastmisnorm 20-25 mm. Pärast kastmist peab muld olema 10-15 cm sügavuselt niiske.
Kastmiskordade arv ja kastmisnorm sõltuvad ka mulla lõimisest.
Kergetes liiv- ja saviliiv muldades liigub vesi kiiresti sügavamatesse mullakihtidesse, mistõttu need vajavad kastmist sagedamini ja väiksema normiga kui raskemad liivsavi mullad. Üldiselt kehtib kastmise juures reegel, et kastetakse harvemini ja korraga rohkem. Sage kastmine muudab muru põuaõrnaks.
Veidi erinev on värskelt külvatud muru kastmine. Siin ei tule lugeda mitte kastmiskordi, vaid jälgida, et muld oleks pidevalt (kogu ööpäeva vältel) seemnete külvisügavuselt niiske. Selle vastu eksitakse pidevalt ja see on ka peamine põhjus, miks põuastel suvedel külvid ikalduvad. Suvepäike kütab musta mulla kiiresti tulikuumaks, mille tagajärjel mullas olev vesi aurub. Kui kastmisega hilinetakse, siis seemneidu kuivab ja sellest seemnest enam taime ei kasva.
Mulla niiskust saab hinnata kõige paremini, kui torgata näpp mulda. Mulla niiskus peab olema näpuga tuntav. Kastmise juures on vaja jälgida, et vihmutitest tulev veehulk ei ületaks mulla vee-imamisvõimet. Kui on märgata, et vesi hakkab maapinnal voolama, tuleb kastmisesse teha paus ja reguleerida kastmissüsteemi veetootlust väiksemaks.
Kasta on soovitav varahommikul või varastel õhtutundidel, kui päevane palavus on järgi andnud. Keskpäevane kastmine on suure aurumise tõttu väheefektiivne. Õhtul hilja kastes jääb muru ööseks märjaks, mis soodustab nakatumist seenhaigustesse.
Murus taimehaiguste ennetamiseks on soovitav:
See koduleht kasutab küpsiseid
Baltic Agro koduaia veebileht kasutab parima kasutajakogemuse pakkumiseks küpsiseid.
Veebisaidi kasutamise jätkamiseks peate küpsiste kasutamisega nõustuma. Valides "Luban kõik küpsised", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Täpsemalt saad nende kohta lugeda meie privaatsuspoliitikast.
Ka siis, kui te küpsistest keeldute ja kodulehte kasutate, nõustute hädavajalike küpsiste kasutamisega.
Teil on õigus oma nõusolekut igal ajal muuta ja tagasi võtta.