MURU RAJAMINE JA HOOLDUS

Aasnurmikas (Poa pratensis) on parima tallamiskindlusega. Seepärast on aasnurmikas oluline koostisosa spordi- ja suure tallamiskindlusega aladele mõeldud murusegudes. Aasnurmikas on hea kuumakindlusega ja toibub pärast kuumaperioodi kiiresti tänu maa-alustele risoomidele. Aasnurmikas on ka hea külmakindlusega. 

Karjamaa-raihein (Lolium perenne) on hea tallamiskindluse  ja kiire kasvuga. Seda lisatakse murusegudele, et muuta ala kiiresti roheliseks. 

Väikeseleheline valge ristik (Trifolium repens) seob õhust lämmastikku ja muudab selle teistele taimedele sobivaks väetiseks. Kui valge ristik kasvab muru sees, sobib see väetis ka kõrrelistele ja tagab lopsaka, pilkupüüdva ja rohelise muru kogu hooaja vältel. 

Punane  aruhein (Festuca  rubra) on  kitsalehine,  tiheda  kasvuga  ja kõige leplikum kõrreline põuakartlikes ja varjulistes kasvukohtades. Külmakindel ja toitainete suhtes vähenõudlik muruliik. Punane aruhein on aedade ja varjuliste alade murusegude peamine koostisosa.
Punasel aruheinal on kolm alaliiki:

• punane aruhein annab jõulisuse ja taastumisvõime
• lühivõsundiline aruhein on tihe ja osaliselt taastuv
• harilik aruhein tagab muru tiheduse.

Kink aruhein (Festuca trachyphylla) on suurepärase põuakindlusega, millele lisandub hea külmakindlus ja väga peened lehed. 

Lamba-aruhein (Festuca ovina) kasvab kuival kasvukohal ning ka happelisel mullal. Tema taimik on hästi tihe ja taim ise aeglaselt kasvav.

Roog-aruhein (Festuca arundinacea) sobib suurepäraselt kuumadele ja kuivadele aladele. Roog-aruheinal on hea tallamiskindlus ja varjutaluvus. Roogaruheina juurestik on väga sügaval ja see tagab taimele hea veevarustuse ja jahutuse. Tänu nendele omadustele on roog-aruhein üks kuumadele ja kuivadele oludele mõeldud murusegude peamistest koostisosadest.

Baltic Agro murusegud on toodetud Taani firma DLF poolt, kes on üks maailma juhtivatest muruseemne toojatest.

Koduaiamuru

Koduaiamuru koosneb peenelehelistest liikidest, millest saab tiheda ja madalakasvulise muruvaiba. Segu kasvab nii päikese käes kui varjus. On vastupidav ja taastub kahjustustest hästi. Sobib hästi koduaedadesse, mänguväljakutele, haljasaladele. Parim külviaeg varakevadel, hilissuvel või varasügisel. 

1 kg piisab 50 m²-le.

Koduaiamuru valge ristikuga

Seemnesegu sisaldab valget ristikut , mis ise väetab murukamarat sidudes õhulämmastikku. Sobib ideaalselt koduaedadesse, parkidesse ja mänguväljakutele. Parim külviaeg varakevadel, hilissuvel või varasügisel. 

1 kg piisab 50 m²-le. 

Renoveerimissegu

sobib olemasoleva koduaiamuru parandamiseks, teeäärte haljastamiseks, spordimurude taastamiseks. Parim külviaeg varakevadel, hilissuvel või varasügisel. 

0,5 kg piisab 20 m²-le. 

Spordimuru

Spordimuru seeme on väga tallamiskindel ja taastub kahjustustest kiiresti. Tiheda ja kompaktse kasvuga. Kasvab hästi nii päikese käes kui ka varjus. Sobib hästi mänguväljakutele, haljasaladele, koduaedadesse. Parim külviaeg varakevadel, hilissuvel või varasügisel. 

1 kg piisab 30-40 m²-le.

Kalmumuru

 80 g piisab 3 m²-le.

Koostis: punane aruhein (festuca rubra) ’Kauni’.

Kassimuru

Pehmete võrsetega kassimuru söömine aitab kassidel väljutada karvapalle ning on hea nende seedimisele. Lisaks vähendab see mürgiste toataimede närimise ohtu toakassidel või keemiliste ainetega töödeldud taimede närimist õuekassidel. Maheoder.

140 g.

Rajamine

Parim aeg muru rajamiseks on kevadel või suve lõpul. Kesksuvel, kuumal ajal tehtud külv võib kuivuse tõttu ebaõnnestuda. Seemned võib külvata veel ka hilissügisel just enne maa külmumist, nii alustavad need idanemist alles kevadel. 

Muru rajatakse ettevalmistatud pinnasele.

• Tasanda pinnas ja vajadusel paigalda dreenid liigniiskuse ära juhtimiseks, eemalda kivid ja muu praht. 
• Enne muru rajamist kasuta umbrohutõrjeks Roundupi 80-100 ml/100 m². Pritsi 10-15 cm pikkusi heas kasvujõus olevaid umbrohtusid. Umbrohud pruunistuvad 2-3 nädala jooksul. Seejärel võib alustada mullatöödega. 
• Piisavaks mullakihi paksuseks on 20-25 cm. Laota muld laiali. Neutraliseeri kasvupinnas aia- ja murulubjaga 8 kg/100 m². 
• Kevadisel rajamisel väeta muld aia täisväetisega 4 kg/100 m² ja sügisesel rajamisel 2,5 kg/100 m². 
• Rehitse mullapind tasaseks ja rulli mururulliga, andes kerge kalde hoonest eemale. Kalle on vajalik sademetevee ära juhtimiseks. 
• Vali õige muruseemnesegu lähtuvalt kasvukohast ja muru kasutusotstarbest. 
• Külvamisel jaota seemned kahte võrdsesse ossa. Kasutades ristkülvi külva seemned ühtlaselt mullapinnale. 1 kg muruseemnest piisab 30 kuni 50 m² muru rajamiseks. 
• Rehitse seemned u 1 cm sügavusele mulda ja rulli pind üle. 
• Kasta mullapinda idanemise ajal (umbes 3 nädala jooksul), et tärkav muru ei kuivaks. 
• Niida esimest korda, kui muru on 8-10 cm kõrgune. 

‘Mini'

Aeglase kasvuga madal muru. 

Mini muruseemnesegus on aeglaselt kasvavad madalad taimed. See muru vajab 30% vähem pügamist ja teil jääb rohkem vaba aega. Tulemuseks on tume, tihe ja peeneleheline muru. Segu kasvab nii päikese käes kui varjus. On vastupidav ja taastub kahjustustest hästi. Sobib hästi koduaedadesse, mänguväljakutele, haljasaladele. Parim külviaeg varakevadel, hilissuvel või varasügisel. 

Külvinorm: 1 kg 30-40 m².

‘Ornamental'

Talve- ja tallamisekindel, talub varju ja põuda. 

Koosneb peenelehelistest liikidest, millest saab tiheda ja madalakasvulise muruvaiba. Segu kasvab nii päikese käes kui varjus. On vastupidav ja taastub kahjustustest hästi. Sobib hästi koduaedadesse, mänguväljakutele, haljasaladele. Parim külviaeg varakevadel, hilissuvel või varasügisel. 

 Külvinorm: 1 kg 30-50 m².

Muruseeme ‘Robustica'

Universaalne talve- ja tallamisekindel murusegu. Talub varju ja põuda. 

Sobiv koduaeda, haljasaladele, mänguväljakutele, tee äärtesse. 

Külvinorm: 1 kg 30-50 m².

Muruseeme ‘Sport'

Muruseemneseguga külvad tallamisikindla muruvaiba. Kasvab nii päikese käes kui varjus. 

Sobib hästi mänguväljakutele. Parim külviaeg varakevadel, hilissuvel või varasügisel. 

Külvinorm: 1 kg 30-50 m².

Haljastussegu

Seemnesegu muru rajamiseks tee äärtesse, nõlvadele, haljasaladele, parkidesse, puude alla. 

Segu koosneb vähenõudlikest murutaimede liikidest, mis kasvavad hästi madala viljakusega kasvukohtades (liivmullad), on väga põuakindlad, taluvad tugevat tallamist, madalniitmist ja poolvarjulist kasvukohta. 

Külvinorm: 1 kg 30-50 m².

Muruseemne külv

Jaota seemned kahte võrdsesse ossa. Kasutades ristkülvi külva seemned ühtlaselt mullapinnale (0,5 kg piisab kuni 20 m²). Enne külvi rehitse murukamar tugevasti läbi. Külvi järel tihenda pind kergelt. Kasta idanemise ajal (umbes 3 nädala jooksul), et tärkav muru ei kuivaks. 

Rehitse seemned u 1 cm sügavusele mulda ja rulli pind üle. 

Tekkinud tühikud murus võid enne külvi täita murumullaga. Kiirema tulemuse saad kui segad muruseemned murumullaga, hoiad 2 päeva toatemperatuuril ja külvad seejärel hõredatesse kohtadesse.

Seemnete normaalseks idanemiseks on olulised kaks komponenti: niiskus ja soojus. Neist olulisim on niiskus, sest kuivas mullas ei hakka seemned idanema. Mulla niiskusesisaldust tuleb kontrollida pidevalt, sest kui muld seemnete idanemise ajal kas või korraks läbi kuivab, hävinevad juba idanema hakanud seemned ja külv tuleb uuesti teha. Niiskust on kõige lihtsam kontrollida sõrmega. Kui sõrm külvisügavuselt mulda torgata, peab niiskust olema tunda.

Tihti arvatakse ekslikult, et mullas niiskuse säilitamiseks piisab ühest kastmiskorrast päevas. Päikselistel suvepäevadel on seda kindlasti vähe. Must mullapind tõmbab päikesekiiri sama hästi ligi kui tume riietus inimese seljas, mistõttu püsib muld palava päikesepaistelise ilmaga niiske vaid lühiajaliselt. Kiiresti kuivab muld ka tugeva tuule käes. Seepärast peab päikeselistel ja/või tuulistel suvepäevadel pidevalt kontrollima mulla niiskusesisaldust, et vajaduse tekkides saaks kohe kasta.

NB! Eriti ruttu kuivab teisaldatud muld.

Kui mulla niiskusesisaldusest sõltub külvi õnnestumine, siis mulla temperatuurist oleneb idanemise kiirus. Kõige kiirem on see temperatuuril +15 C ja rohkem. Muru tärkab siis 10-21 päeva jooksul. Seemneid võib julgelt külvata ka optimaalsest jahedamasse mulda, kuid siis vahemik külvist kuni tärkamiseni pikeneb. Näiteks mulla ööpäeva keskmise temperatuuri langedes alla +10 C kulub taimede tärkamiseks aega kaks korda rohkem, kui +15 C juures. Madal mullatemperatuur on just varakevadel (aprillis ja maikuu alguses) põhjuseks, miks tärkamine venib. Muld pole siis veel pärast talve jõudnud üles soojeneda.