Aed vajab sügisväetist

Millal kasutada sügisväetist

Parim aeg on august teine ja septembri esimene pool, siis jõuavad taimed vajalikud toitained omastada enne kasvuperioodi lõppu. Taimed hakkavad siis järgmise suve saagiks õiealgeid moodustama ning vajavad selleks lisatoitaineid. Liiga hilja antud sügisväetis enam ei mõju, see on raha ja oma aja raiskamine.

Augustis-septembris väetada sügisväetisega ka viljapuid, ilupuid-põõsaid ja muru.

Sügisväetamise jaoks sobiva väetise valikust ja toitainete mõju kohta taimedele loe siit.

Roosid
Sügisväetis aitab roosidel puituda. Roosikasvatajad soovitavad väetada taimi augusti keskpaigast septembri alguseni. Normi võib jagada ka kaheks (2/3 augusti keskel, 1/3 septembri algul).

Marjad, põõsad ja viljapuud
Maasikatele, vaarikatele, sõstardele-karusmarjadele ja marjapõõsastele anda sügisväetist kohe pärast saagi koristamist, aga seda võib teha ka augustis. Sügisel väetamine valmistab viljapuud ja marjapõõsad ette järgmise aasta saagiks.

Muru
Kui muru on veel oktoobriski ilus roheline, siis võib seda veel vabalt väetada, kuna murutaimed kasvavad ja omastavad seega toitaineid. Muru sügisväetises võib siiski mõni protsent olla ka lämmastikku.

Kasutamine

Granuleeritud väetis laotada ühtlaselt laiali. Kobestage graanulid kohe mulla sisse, siis omastavad taimed väetist paremini.
Puude ja põõsaste alla puistake väetist pisut ka üle võraaluse piiri. Hea oleks taimi pärast väetamist kasta, sest vesi viib toitained paremini juurteni.
Sügisel, kui on niiskem ja jahedam, on soodne aeg istutamiseks. Fosfor- ja kaaliumirikast sügisväetist tasub segada ka istutusaugu mulla sisse.

Kui palju väetist 

Paljud aiapidajad armastavad väetist puistata tunde järgi, kuid pakendil antud koguseid tasub siiski järgida. Eriti tundlikud on okaspuud, neile peab väetist väga täpselt doseerima.
Pakenditel on alati kirjas, kui palju iga taimerühm väetist vajab. Soovituslikke kasutusnorme pole mõistlik ületada.

Baltic Agro sügisväetiste normid
Maasikad, vaarikad 40-50 g/m2  
Sõstrad, karusmarjad 40-50 g/m2 (80-125 g/põõsa kohta)
Viljapuud 80 g/m2
Roosid, rododendronid 50-60 g/m2
Okaspuud, kiviktaimlataimed 40 g/m2
Ilupuud ja -põõsad, hekitaimed 50-70 g/m2
Püsililled 30-50 g/m2
Muru 5-8 kg/100 m2
Potitaimed 1–2 kg/m3

* Et oleks lihtsam arvutada, jätke meelde, et üks kuhjaga supilusikatäis on umbes 20 g. Ühele marjapõõsale kulub 4-5 supilusikatäit ehk 80–125 grammi.

Soovitame

x
pname

Product was successfully added to your shopping cart.

« Continue shopping
Checkout »
x
Error

huston we have a problem

« Continue shopping